BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabadus *individu...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabad...
Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj. Kõrggootika -13. Ja 14saj. Hilisgootika 15. Ja 16.saj. Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti stiil, võttis tarvitusele: teravkaare, roidvõlvi, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla. Oluline detail on
hääletooni jne). Kuulamise mudel Ole huvitatud Uuri küsimuste abil Püsi kursil Kontrolli, kas oled klienti õigesti mõistnud? Hinda sõnumit (sõna, hääl, kehakeel) Valitse oma tundeid, suhtumisi Kuulamine ei ole Korralduste, nõudmiste esitamine (räägi aeglasemalt) Ähvardamine, hoiatamine (rahunege maha, siis ma kuulan Teid ära) Õpetamine, manipuleerimine (Nii võib, aga nii pole ilus) Kuulamine ei ole Teise eest otsustamine (Proovige teha nii) Moraliseerimine (Mina Teie vanuses seda küll endale lubada ei saanud) Hukkamõistmine (Ma ju hoiatasin, et nii läheb) Kuulamine ei ole Kiitmine (Minu arvates on Teil õigus) Alandamine (Ah, mis jutt see ka on) Oma tõlgenduste peale surumine (Nüüd on mul selge, miks te nii tegite) Kuulamine ei ole Rahustamine, lohutamine (Kõik eksivad) Ülekuulamine (Kumb alustas?) Naljatamine, tähelepanu kõrvale juhtimine (Räägime milleski muust) Teise mõtete lugemine (Mulle tundub, et Te
õppetlik, paatos.võlts Kirjanik suri Chathamis, ta kirjutas 13 romaani, suure hulga jutustusi ja artikleid, toimetas kahte ajakirja ning esines avalike loengutega nii Inglismaal kui ka Ameerikas. Dickensi populaarsuse põhjused: · elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; · tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); · loomingu mitmekesisus(kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane) Dickensi loomingut iseloomustab: · moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); · melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt
· Essee jõuab arginähtustest oluliste üldistusteni, mõttesügavust ei saa asendada följetonismiga. · Esseed ei kanna autori edevus, iseenese imetlemine nii mõtte kui ka sõna kaudu. Ta võib olla terav, vastast pilgatagi, kuid autori enesehinnang peab essees kajastuma tagasihoidlikumalt. Ta pigem vestleb, vaidleb, ent ei püüa ennast ülendades teist kui isikut maha suruda. · Esseesse ei kuulu abstraktne targutus ega ka moraliseerimine. Kui hinnangut jagatakse, siis mina-vormis, just nagu vaidlusse kutsudes. Ammugi ei kõlba essees vihastuda ja jäädagi vihaseks. · Mida avaramalt esseist põimib oma kirjutisse fakte või tsitaate, seda suurem oht on tal ka libastuda. Häirivalt mõjuvad vigased või poolikud tsitaadid. · Oluline on ajas püsimine. Esseist kirjutab olevikule, kuid tunneb minevikku ja peab silmas tulevikku. Kompositsioon 1
Romantisminäited maailmakirjandusesklassikutelt: George Byron: Kirjaniku teosed räägvad lastest, vabadusest ning rahulikkusest. P.B.Shelly: looduse jõud Romantism inglisekirjanduses: Byron, Shelly, Keats, Scott. Inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon(18saj 70-ndatel.), mis tõis kaasa järsud muutused ühiskonnas ja sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. Inglismaal kujunes romantismi üheks osaks sentimentalism, mida iseloomustas moraliseerimine, ülim halemeelsus, religioosne värving. See kõik tõi esiplaanile kannatava inimese rahvahulgast ning kurjus leidis alati karistuse. George Gordon Byron: Ta pärineb aristrokraatsest suguvõsast, sündinud Londonis, kuid lapsepõlve veetis sotimaal. Byron sai hiilgava hariduse, käis ka Cambridge´i ülikoolis. Byroni esimene luulekogu ,, Jõudetunnid" sisaldas nooruslikke armuelamusi ja meenutusi lapsepõlvest Sotimaa looduse keskel.
linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö. Kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs. Kujutatakse ka argielu ja selle labaseid ja inetuid külgi. Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid kangelased ja peenutsemine ning püüe elu ilustada. Autoritel oli asjalik ja kriitiline hoiak. Stiil oli valdavalt satiiriline ja õpetlik. Tõsteti ausse moraliseerimine, tauniti kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt. Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb
juunil Tartus . Jannsen maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed. Jannsen kirrjutas ligi 200 lugu külajutud, ajaloolised jutud. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis 1860. aastal J.V. Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli eesti esimene üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt
saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine 2) Eneseavamine kui lihtsalt enesekohase informatsiooni edastamine. Johari aken annab hea vaate avatuse ja suletuse regulatsiooni kohta. - Avatud ala. Kõik see mis te aktsepteerite endas ja jagate teistele. - Pime ala
- fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid
Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud „Sioni- Laulo-Kannel”, mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu – külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehe” mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut „Sannumetoja”, mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860
- vanematasand (agressiivne, võimutasand) - lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine - hoiatamine (ähvardamine) - moraliseerimine (targutamine, jutlustamine) - ülekuulamine (urgitsemine) - nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine) - jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine) - rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega. Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida.
kodumaa allakäiku. ühiskonna kriitilise mõtteviisiga! ,,Mis mõte on teadmisel, kui see pole kasutatav". Inimene vajab kogu aeg aina enam ja enam paremat. Calderon-dramaturg. hisp. Teatri tippaeg. ,,Nähtamatu daam" komöödia, ,,Armastusega ei naljatleta" Sünge meeleheide ja maailma eitamine iseloomustavad teda. Näitekirjanik. Laul ja tants põimusid näidendiga. ,,Armastus, au ja võim". 17. saj algus. Vaimulik. Ülistab sisemist vabadust. Moraliseerimine. Ei huvita ajaloofaktid. Vabadusiha, optimism, süzeed- tolleaegsete tuntud rahvaste elust, rahvaluulest, antiikmütoloogiast. Eesmärk: publikule meeldida ja neil naudingut pakkuda. Sageli kõrvutatud Shakespeare'iga, teatris laienes vaatemängulisus,rikkalikud/uhked dekor. Ühiskondlik allakäik-kriisitingimustes sünnib religioosne ja eksistentsiline draama. 1651 pühitseti preestriks Gongora- 16.-17 saj. Preester. Gongorism- kujundirikas väljendus, keeruline, viimistletud. Luuletaja
6.Linnakirjandus. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma kirjandus s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna o Puudus peenutsemine ja kangelane o Puudus püüe elu ilustada o Stiil satiiriline ja õpetlik o Ausse tõsteti moraliseerimine o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1
Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike
Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti
valima kahte tüüpi naiste vahel. Dickens Charles Dickens, 1812-1870, Inglismaa. Dickens oli pärit agulist. Pidi lapsena ränka tööd vabrikus tegema. Ei saanud peaaegu mingit kooliharidust. Dickensi populaarsuse põhjused: * elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; * tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); * loomingu mitmekesisus. Dickens kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane. Dickensi loomingut iseloomustab: * moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); * melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Dickensi loomingus oli 2 perioodi: * varasem; * hilisem. Varasem Dickens on rohkem tuntum ja tõlgitum. Kahe perioodi loomingus ei ole suurt erinevust, aga esimene pool on rohkem humoorikas. Esimese perioodi looming käsitleb laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajadest, internaatkoolides ja allilmas. Samuti on traditsiooniline õnnelik lõpp. Dickens tõi esimesena kirjandusse allilma. See
· jandid · abieluväline armastus · lood paavstidest ja munkadest Tüüpiline novelli näide on Boccaccio "Dekameroon", mis on iseenesest novellide kogum. Linnaluule ja -romaan 13. sajandil muutusid linnad peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid: · Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio. · SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr, kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse
· Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) · Rahustamine (Küll kõik saab korda!) · Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine · Tõrjumine ( Sellest me ei räägi) · Kaiselisus ( enese kaitsmine, kliendi ründamine) · Nõuadmine · Iroonia, naljakspööramine · Stereotüüpsed vastused ( Selline on elu. Kõigil on raske) Gordoni kuulamise barjäärid : käskimine hoiatamine, ähvardamine moraliseerimine nõu andmine, lahenduste pakkumine informeerimine, loengu pidamine hindamine, süüdistamine nõustumine, kiitmine sildistamine, häbistamine interpreteerimine, analüüsimine kaasatundmine, toetamine küsitlemine vältimine Kuulamisoskuse parandamiseks tuleks lükata edasi hinnangu andmist, pühendamise arendamine kuulamiseks, vältida tähelepanu hajumist, oodata enne, kui vastata; kliendi poolt
Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid? 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis on Vergiliuse eepos, Aeneas on selle eepose peategelane. 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest. Kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisuse kasv ja ühendava loo kadumine. Autorid: Lucanus, Valerius Flaccus, Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? carmen (rütmistatud proosa), liisusalmid, mõistatused 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel?
- Näoilmes: muie, irvitamine, põrnitsemine, kulmu kortsutamine jms - Kõne: ebameeldiv hääletoon, kõne liiga kiire või liiga aeglane Mittetoetavad verbaalsed suhtlemisviisid - Kuulamisest hoidumine (ignoreerimine) - Vestlusteema muutmine - Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) Kriitiline tegur, mis mõjutab suhtlemist väga palju! Hinnangud enamasti ei innusta ega paranda suhet! Tuleks jälgida kuidas ja millal nendega toimetada. -moraliseerimine - Võltsrahustamine (küll kõik saab korda) - Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine - Tõrjumine (sellest me ei räägi) - Kaitselisus - Topeltteated - Nõuandmine - Iroonia; naljakspööramine (NB! Kultuuri- ja kontekstispetsiifiline! Teatud vanuses lapsed ei pruugi irooniast aru saada) - Stereotüüpsed vastused (Selline on elu. Kõigil on raske. Aeg parandab haavad) Kasulikud, kuna markeerivad teatud tähendusi
Suurte usuliste teemade ja pühakujude kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis olla pärit mitte ainult Piiblist, vaid ka populaarsest kirjandusest. Sellised olid puureljeefid Tallinna Raekoja pinkidel, mis valmisid 14.saj. lõpul ja 15.saj. Tristani ja Isolde lugu pidi hoiatama raehärrasid, et need end naiste võludest liialt võluda ei laseks. Veel ilmsem on selline moraliseerimine 15.sajandil nikerdatud stseenides, mis kujutavad Simsoni ja Delila ning Aristotelese ja Phyllise lugu. See eest Simsoni võitlus lõviga 14.saj. või Taaveti võitlus Koljatiga (14.saj.) pidid innustama vapralt vaenlasele vastu astuma. Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15.saj., arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti
hakkavad uskumatu iseenesestmõistetavusega mõistatust lahendama. Nagu Eesti oludesse paigutatud vaese mehe "Da Vinci kood", ehkki siin on rõhku paranähtustel, gootihõngulistel motiividel ja veidi ka tegelaste ealistest iseärastust tulenevatel probleemidel (poiss-tüdruk suhted, suitsetamine, jmt). Üldiselt on väikese maakooli miljöö siiski üsna armas, ei ole koolivägivalda, erilist ropendamist ega narkomaaniat ja õnnelik lõpp tundub juba ette sisseprogrammeeritud. Väike moraliseerimine käib sellest hoolimata asja juurde. 1.1.8.1.Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" autori arvates sai sellise sisuga raamatut sündida vaid seetõttu, et ta on Kuustes koolis ajalooõpetaja. Samuti ka sellest, et Vana Kuuste kandis on siiski paranähtusi. Kersti Kivirüüt, kuuldes õpilastelt või külarahvalt kohalikke legende, püüab tungida nende sügavamasse sisusse, et mõista rahvajuttude tekkimise põhjusi ja tausta, et määratleda
oli juba kõikumas) Ka Horatius 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis on eepose nimi, Aeneas on peategelase nimi 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero valitses aastatel 5468, Flaviused 6996. Selle aja eepikale omast: kõnekunsti reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladina lüürikast? Rütmistatud proosa (loits, maagiline tõotustekst, needus, leping vm), tavaliselt
Mühakas. Tänavatel ta mitte millegi muu üle ei imesta ega hämmastu, kui aga märkab härga, eeslit või sokku, jab ta seisma ja jõllitab. Koonerdaja tuleb sisseoste tehes koju tagasi ostmata. Kohatult agar kutsub need, kes äsja pikalt teekonnalt tulnud, jalutuskäigule ja on varmas selle juurde, kes oma kauba juba müünud, tooma ostjat,kes pakub rohkem. Theophrastose kirjeldusi lugudes tekib mulje, et tüpoloogia eesmärgiks pole mitte üksnes olude kirjeldamine ja õpetamine, vaid ka moraliseerimine ja lugeja naerutamine. Iseloom väljendub selles, mida inimene teeb, aga ka tegemise laadis – kuidas ta midagi teeb, ning kvaliteedis- milliste tulemustega ta tegutseb. Iseloomu ebateaduslikke käsitlusi Tänapäeval on erakordse populaarsuse saavutanud vahepeal peaaegu unustusse vajunud astroloogia, eriti tähtkujudele vastavate horoskoopide kirjeldused. Kabalistika üritab otsida seoseid inimese iseloomu ja tem anime vahel.
transaktsionaalseks analüüsiks. Inimesed kasutavad suhtlemises erinevaid suhtlemistasandeid, kusjuures kõik kolm tasandit on olemas kõigil inimestel. Vastavalt vajadusele valib inimene enda arvates situatsioonile (partneri eelnevale lausele) sobiva tasandi. Need tasandid on vanema, täiskasvanu ja lapse tasandid. Vanema tasandil toimub tavaliselt käsutamine, õpetamine, moraliseerimine, klatsimine, ka lohutamine, noomimine jne. Vanema tasandilt suhtlemise õpime selgeks oma vanemaid jälgides ja matkides. Vanema tasandil suhtleme selliselt, nagu teaksime, mis on õige ja mis on vale, olles veendunud, et just nii peab olema ja nii peab tegema. Tunneme end olevat targema, tugevamana, võtame endale vastutuse tagajärgede eest. Kokkuvõtvalt võib siis öelda, et vanem teab kõike, ta ei kahtle ega kõhkle, tal on alati õigus.
3. Kreeka äralõikamine edasise Rooma kirjanduse eeskujuna; eeskujuks nüüd Ovidius ise 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest. "Nero renessanss" ja Flaviuste aeg (6996 pKr) · kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid) · deklamatoorsus (katkestused aplausiks...) · sünged teemad, küüniline lähenemine · moraliseerimine · episoodilisuse kasv, ühendava loo kadumine Marcus Annaeus Lucanus (3965) De bello civili (,,Kodusõjast") ehk Pharsalia (,,Lugu Pharsalosest"), 10 rmt narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr) idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas fatum (saatus) ja natura (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik jumalatest loobumine, stoitsism eepika ,,objektiivse" narratiivi asemel isiklikud moraalsed hinnangud
* LOOGIKAL PÕHINEV VEENMINE - loogiliste vastustega küsimuste jada, mille eesmärgiks on juhtida tugevatest emotsionaalsetest reaktsioonidest vallatud inimene mingi lahenduseni; - sageli ei mõtle abivajaja ratsionaalselt, ei suuda loogikat järgida; - tekitab tõrjuvat hoiakut, frustratsiooni, vastuhakku. * KRITISEERIMINE. Ära kritiseeri vägivallatsejat, sest see võib panna ohvri automaatselt teda kaitsma. * JUTLUSTAMINE VÕI MORALISEERIMINE - lähtudes nõustaja väärtustesüsteemist öeldakse abivajajale, et see, mida ta teeb, on kas õige või vale. Sageli kasutatakse vormi "Sa peaksid" või "Sa poleks tohtinud". - tekitab tõrjuvat hoiakut; - omaksvõtmise korral tekitab süütunnet; - tagasilükkamise korral tekitab vastuhakku; Mida on sul võimalik ette võtta? Teadvusta, et emotsionaalne ärakasutamine on tõsine probleem ja sul on võimalik abi saada.
Rahunege maha, siis ma kuulan teid ära No nüüd aitab! Ma kutsun kohe juhataja! Kamandamine Räägi aeglasemalt Ärge esitage rumalaid küsimusi Lugege ise, teated on seinal 31 Moraliseerimine Nii võib, aga nii pole ilus Teile on mitu korda räägitud, et tuleb tulla vastuvõtuajal (ja ikka olete te siin valel ajal) Mina teie vanuses seda küll endale lubada ei saanud Ülekuulamine Kumb alustas? Miks te kohe ei öelnud? Kui kaua see juba kestnud on? Kas te ei tea, et
annaabi.ee 
