sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine). Moraalinormid on universaalsed (ei ole piiratud riigipiiri või mingi grupiga) või vähemalt pretendeerivad universaalsusele. Moraalinormide kohustuslikkust põhjendatakse inimese mõistuslikkusega või kasulikkusega. MORAALIPRINTSIIBID Need on põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami kultuuris isegi pereliige võib tappa teise pereliikme ja seda ei peeta ebamoraalseks), häbi (Hiina kultuur enda maine kaotamine on väga suur häbi ja on ebamoraalne). Moraaliprintsiipe iseloomustavad 5 tunnust: 1. preskriptiivsus need oma olemuselt etteütlevad või ettekirjutavad, neid väljendatakse enamasti käskudena (imperatiivsus ära tee seda või teist!) 2
peavad olema kõigile kättesaadavad võimaluste võrdsuse alusel. Majandusteadlase, Nobeli preemia laureaadi Friedrich August von Hayek arvamusel evolutsioon ei või õiglane olla. Kuna iga muutus viib ühte osapoolt võidule ning teist kaotusele, õigluse nõue võrdub arengu lõpuga. Minu meeles saab seda väidet käsitleda ka õiguse raames. Sest õigus ka pole staatiline. Muutuvad ajad, inimesed, nende vajadused ja moraalprintsiibid, seega õigus peab ka nendega koos arenema. Muidu ühel hetkel me jõuame anarhiani, kui õigused ning seadused ei vasta enam ühiskonna nõudele. Seepärast võib öelda, et olen Hayekiga nõus, totaalne õiglus on väga suhteline ning praktiliselt saavutamatu. On ka arvamus, et õiglases ühiskonnas ei või olla kuritegu , kui kannatanuid pole. Selle arvamuse avaldasid kogukonna Amnesty International veebilehel avaliku kirja autorid, kes soovisid kaitsta ning vabastada Pussy Riot-i
aluseks on loomuõigus. Loomuõiguse olemuse tähtsust rõhutab ka praegune Rooma paavst Benedictus XVI, kes leiab, et loomuõigus on demokraatliku ühiskonna alus ja selle eiramine tähendab tsivilisatsiooni kriisi. Loomuõigusel on suur väärtus tavainimesele, sest keegi ei saa seda piirata, riik neid õigusi ei sätesta ega paranda, uuenda. See on see õigus, mis igaühel olemas, millega inimene sünnib. Loomuõigus meie silmades näeb välja pigem nagu ühiskonna moraalprintsiibid, nagu käitumisreeglid. Ja oleks väga tähtis neid ülal hoida ja jälgida. Eriti meie kaasaegsel maailmas, kus on kõik võimalik ja piiri pole. Oleks igaühel tähtis meeled pidada, et kõik me oleme inimesed ja kõigil meil on samad võrdsed õigused, neid ei tohi keegi rikkuda. Kasutatud kirjandus ja allikad 1. Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, 2004 2. Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000
annaabi.ee 
