Selleks peab inimene ennast vaatlema ning selle kaudu õpime tundma ka teisi inimesi ja avastame moraalireeglid. Eesmärk : enesesäilitamine, millest tuletatud on moraalireeglid, et ühiskonnas tuleb säilitada rahu ja stabiilsus. ,,ühiskondlikkuse" mõiste inimene on loodud kooseluks. Suhe religiooni inimesed vabanesid religioonist, olid küll jätkuvalt religioossed, aga religioon taandati privaatsfääri. Moraalifilosoofia vabanemine moraaliteoloogiast Descartes: Jumal kui käivitaja, ta lõi maailma, kuid ei sekku selle funktsioneerimisse, sest maailmas on omad mehhanismid. Hugo Grotius: Loomuõigus kehtiks ka siis, kui jumalat poleks või teda ei huvitaks, mis maailmas toimub. VALGUSTUS ratsionalism nägemus, et valgustuse ajal sai lõplikult domineerivaks mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele.
Kohuseks inimesele kui alamale, vasallile, patrioodile Vastus: loomuõigus Uskmatutega Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Nüüd eristus: loomuõiguse Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsustest lahutamine moraaliteoloogiast Tervikuna positiivne: võitlus J riigi hüveks Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki Kaasneb pattude andeksandmine (loomuseisundis) Kohuseks inimesele kui kristlasele Hugo Grotius (1583-1645)
Suvalisi reegleid ei saa kehtestada. Selleks ongi loomuõigus ja kristlikus mõttemaailmas pärineb see Jumalast. Loomuõigust saab mõistusega tuletada, ratsionaalselt mõelda, millised need õigusprintsiibid on. · Mis peaks olema rahvusvahelise õiguse (ius gentium) alus? Vastus: loomuõigus · Keskajal loomuõigus = Jumala positiivne õigus. Loomuõiguse printsiipe võis tuletada Piiblist. Nüüd tehakse eristus loomuõiguse lahutamine moraaliteoloogiast. Loomuõigus pidi olema mõistetav ka mittekristlastele. Taotleti loomuõiguse universaalsust. Neid printsiipe peab kirjeldama nii, et sellega nõustuksid samuti mittekristlased. Seega tuleb vaadata inimese enda loomust. · Loomuõiguse avastamise meetod: inimloomuse vaatlemine väljaspool riiki (loomuseisundis). Sealt saab tuletada reeglid, mida saab nimetada loomuõiguse reegliteks.
kõrvuti. Rooma õiguse käekäiku ei mõjutanud ainult loomuõigus, vaid ka üldajaloolised tegurid: 1. Reformatsioon . 2. Maadeavastused ja koloniseerimise algus. 3. Euroopa võimusüsteemi ümberkujunemine. F. Wieacker sõnutsi on 17.-18.sajandi loomuõiguse eripära selles, et loomuõigus kui "sotsiaalfilosoofia" pretendeeris pärast oma eraldumist moraaliteoloogiast vahetult õigusteooria rollile. Taolise lähenemisega võttis loomuõigus jurisprudentsi sees endale selle rolli, mis seni oli kuulunud ius communele. See tähendab jurisprudentsi vabanemist senisest roomaõiguslikust traditsioonist õiguse uute põhialuste sisseseadmise kaudu. Juristid loobuvad roomaõiguslikest autoriteetidest ning võtavad oma eriala uute põhialuste loomise enda kätte. See ongi tavakäsitluses moment, mis võimaldab väita, et loomuõigus murrab rooma õiguse kehtivuse.
annaabi.ee 
