• eetikaväesed ei ole tõesed aga väärad, kuid nad pole kasutud, nad veenavad teisi pooldama samu hoiakuid. („Mõrv pole hea“ - „mõrv on moraalselt väär“- „mõrv on halb, on ju?“) Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. • Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: • eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne • lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes • ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda
· eetikaväited ei ole tõesed aga väärad, kuid nad pole kasutud, nad veenavad teisi pooldama samu hoiakuid. (,,Mõrv pole hea" - ,,mõrv on moraalselt väär"- ,,mõrv on halb, on ju?") Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. · Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Faktil puudub väärtus. Charles L. Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism: · eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne · lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes · ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda
matemaatika ja loogika väited; empiirilised väited – verifitseeritavad väited) väideteks. Ayeri emotivism: kuna eetikaväited pole verifitseeritavad ega tautoloogiad, on nad tähenduseta. Neil pole tõeväärtust, kuid nad POLE KASUTUD. Väljendavad emotsioone ja veenavad teisi pooldama meie hoiakuid. Eetikaväidete 2 funktsiooni: 1)väljendada emotsioone ja hoiakuid, 2)veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Stevensoni emotivism: eetikaväidetel on küll tähendus, aga see pole kirjeldav, vaid emotiivne. Mõistuspäraselt saab tegelda vaid metaeetikaga, eetikat ennast ei saa ratsionaalselt arendada. Emotivismi kriitika: emotivismi aluseks on tähenduse verifikatsiooniteooria
empiiriliselt. Moraalifilosoofi ainsaks ülesandeks on seletada, kuidas töötab väärtustav keel. Eetika ise pole midagi sellist, mida saaks ratsionaalselt arendada. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga. Eetikaväidete funktsioon: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid; (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused; (2) otsustused, mille
Eetika ise pole midagi sellist, mida saaks ratsionaalselt arendada. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga. 148. Eetikaväidete funktsioon Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid. Emotivism on nonkognitivistlik teooria: eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik (kognitiivne) sisu. Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast. Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Nagu valu korral põlvest kinnihoidmine pole ei tõene ega väär, ent võib olla siiras või ebasiiras, nii võib ka moraalihoiakute väljendus olla siiras või mitte, ent ta ei saa olla tõene või väär. 149. Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on (1) ettekirjutavad otsustused
annaabi.ee 
