eetilisest inimesest: Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub tagajärjel jõutakse absoluutsete ja moraaliseadusele, vaatamata teda universaalsete moraaliseadusteni, ümbritsevale konformismile ja alatusele. paistab olevat idealistlik. Kanti eetika näitab, et eemaldumine Võib arvata, et kõik ratsionaalsed iseendast, oma sisemise hääle jalge alla
mõistust kasutades õigeid seadusi. · "tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus. · Valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu. Kant eetilisest inimesest: · Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele. · Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik · Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks. RELIGIOON JA EETIKA Sokratese küsimuse parafraas "Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellespärast hea, et jumal armastab seda?"
teab mis on hea. Peab aga olema mingi Jumala tahtest sõltumatu standard, mis ütleb, mis on hea/halb. Jumal ei tee midagi heaks, hea eksisteerib enne ja sõltumata tema tahtest. Autonoomia tees : Moraal ei lähtu Jumalast Õigsus ja väärus ei põhine lihtsalt Jumala tahtel. Üldiselt leiduvad nii või teisiti toimimiseks alused, mida on võimalik teada sõltumatult Jumala tahtest. Eetika on autonoomne ja isegi Jumal peab alluma moraaliseadusele, mis eksisteerib temast sõltumatult. Annab au Jumala kõikvõimsusele ja suveräänsusele. ·Mõlemat varianti kokku võttes peab ütlema, et me peame kas kuulutama Jumala käsud meelevaldseteks või siis tunnistama, et on olemas mingi Jumala tahtest sõltumatu standard, mis ütleb, mis on hea ja halb. Järelikult peame loobuma hea ja halva teoloogilisest definitsioonist ( hea / halb on see, mida Jumal käsib /keelab).
Reelgipärane on see, et elu pakuks rahuldust ehk selleks on enesearmastuse ehk õnnelikkuse printsiibiks. Vorm annab objektiivse seaduse vormi mateeriale ehk sisule. Meelelaad on teo vorm. Sisu-asjad iseendas/ vorm-nähtumuste maailm. Milline on inimtoimingute materiaalsete määratlus-aluste üldine printsiip? Mis otsustab teo moraalsuse? Mida tähendab termin „imperatiiv”? Mis on hüpoteetiline imperatiiv? Mis on kategooriline imperatiiv ja milline on selle tuntuim formuleering? Moraaliseadusele antud sõnastustest kõlab järgmiselt: toimi nii, et sinu tahte maksiim võiks igal ajal ühtlasi kehtida kui üleüldise seadusandluse printsiip. Lk 6 – kogu lause täpne analüüs. „toimi nii, et „ on individuaalne – inimene ise kontrollib oma maksiime. „maksiimid“ kaks erinevat moraalset kohustust konfliktis, ei saa valida. Aluseks on aga igapäevased reeglid. „sinu tahte“ tahte reeglid, omame võimi neid muuta, kontrollija ja otsustaja on puhas mõistus
saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime. · Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille tagajärjel jõutakse absoluutsete ja universaalsete moraaliseadusteni, paistab olevat idealistlik. · Võib arvata, et kõik ratsionaalsed olendid ei jõua oma mõttetegevusega ühtede ja samade järeldusteni, isegi kui nad seda siiralt püüavad. Immanuel Kant eetilisest inimesest: · Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele. · Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik. · Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks. 7. Vooruseetika Kriitika printsiipide ja reeglite kohta Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on kõik liiga erinevad.
annaabi.ee 
