Lisaks faktidele on vajalik ratsionaalne lähenemine ilma milleta ei saa otsuseid teha. Realismi käsitluses on tähtis mõiste võim, mis aitab mõista rahvusvahelist poliitikat ja selle otsuseid - võimuahnus on see, mis paneb inimesi teatud viisil käituma. Sellel ei ole ühte kindlat universaalset tähendust. samuti on Poliitiline realism teadlik moraali tähtsusest poliitilistes tegudes ka sellest, et see võib tekitada dilemma, kas käituda lähtuvalt moraaliprintsiipidest või toimida poliitiliselt kõige edukamalt. Kui asi puudutab otsustamist poliitiliste tegude üle, peavad mõlemad, riik kui ka indiviid, käituma lähtudes universaalsetest moraaliprintsiipidest. (Morghentau, 1978.) Morgenthau, kui realistlike vaadete eestvedaja, põhjapanevaks seisukohaks oli, et riigipäid innustab tegutsema himu võimu järgi. Kontrastiks sellele arvas neorealismi pooldaja Kenneth N. Waltz, et riigipeade motivatsioonid ja riigi omadused on
1.2tegija vajadustest lähtumine mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan 2. konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest 2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2.2konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest 3.1ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine 3.2ideaalidest, südametunnistusest ja üldisest moraaliprintsiipidest lähtumine - Mehed on moraalsemad kui naised - Maailmas pole kedagi kes oleks astmel 3.2 Piaget arusaam mängureeglitest 1. Reegliteta mäng 2. Muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng 3. Vasastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Sõprus - Aitab kaasa emotsionaalsele arengule - Varases lapseeas: ühe kaaslase eelistamine, tema suhtes positiivsete
Objektivism erineb absolutismist, kuna lubab, et kõik või paljud meie põhimõtted võidakse konkreetsetes olukordades millegi poolt üles kaaluda. Absolutismiga on ühist nii palju, et ka objektivismi kohaselt on moraaliprintsiipidel universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid eitab, et moraalinormid on eranditeta; iga moraalipõhimõtet tuleb vaagida teiste moraalipõhimtete taustal. 31. Mis on prima facie printsiibid ? Need on mõõduka objektivismi arusaamad moraaliprintsiipidest. Need on kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. Nt ehkki õiglus printsiip võib üldiselt üles kaaluda heasoovlikkus printsiibi, tuleb ette olukordi, kus saaks teha tohutu hulga head, ohverdades väikese hulga õiglust; Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma.
o 1.1 karistuse vältimisest või hüve/tasu saamisest lähtumine o 1.2 tegija vajadustest lähtumine 2. Konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest o 2.1 sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine o 2.2 konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. Postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest o 3.1 ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine o 3.2 ideaalidest, südametunnistusest ja üldistest moraaliprintsiipidest lähtumines Piaget: arusaam mängureeglitest reegliteta mäng muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng vastastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Mildred Parten (1932): o Üksimäng – sh pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) o Paralleelne mäng – lapsed mängivad kõrvuti sarnaste leludega
Või meenutagem Aleksandrit Pheraist,27 kes ei julgenud minna ühegi tragöödia etendusele, kartes, et teda võidakse seal näha halamas koos Andromache ja Priamosega, 28 kuigi ta võis samal ajal täiesti tundetult kuulata nende loendamatute kodanike karjeid, kellel iga päev tema käsul kõri läbi lõigati. Mollissima corda Humano generi dare se natura fatetur, Quae lacrimas dedit.29 Mandeville aimas väga õigesti, et inimesed poleks kõigist oma moraaliprintsiipidest hoolimata kunagi olnud midagi muud kui koletised, kui loodus poleks andnud nende mõistusele abiks kaastunnet. Kuid ta ei mõistnud, et just sellest omadusest lähtuvad ka 24 Rousseau peab silmasBernard deMandeville'i (16701733)--hollandi päritolu inglise filosoofi, kes väitis, et kurjus ja pahed soodustavad ühiskonna arengut, voorused aga viivad laostumiseni. Tlk. 25 Bernard de Mandeville. Tlk. 26
aluspõhjata, et Jumal oli tõestatud ning sai lahti probleemist keha ja vaimu koostegevuse kohta. Rääkides Jumalast loobub ta aga empirismist ning muutub ratsionalistiks. Seda võimalust, et aistingud pärinevad Jumalalt, on käsitlenud Descartes ning väitnud ka W.Occami õpilane Nicolaos Antrecourtist. DAVID HUME (17111776), sotlane, erasekretär. Tähtsaimad teosed:Traktaat inimloomusest (Treatise of Human Nature 1739), Uurimus inimarust ja Uurimus moraaliprintsiipidest. Hume oli järjekindel empirist ja naturalist (kõike peab seletama loodusteaduslike meetoditega). Ta lootis, et saab inimvaimu uurimisel võtta eeskujuks Newtoni mehhaaanika meetodid: tuleb avastada vähesed lihtsad printsiibid, mis võimaldava korrastada keeruka andmestiku. Hume oli skeptiline vaid mõistuse suhtes, kuid ei sea kahtluse alla uskumuste kujunemise loomuliku protsessi õigsust. Hume lükkas tagasi igasugused mõistuslikud printsiibid.
annaabi.ee 
