Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis
Teine Nana oleks nagu olnud armastuse jumalanna, oma äärmuslike ihadega. Romaan meeldis, see viis mind vaatama aastasse 1867 kus inimestel oli tähtis näidata ennast jõukamatena kui nende tegelik elu seda võimaldas. Ennem olid nad näljas aga riietus pidi olema uhke, kellel olid tütred peres siis neid ehiti üle jõu, kuna oli vaja leida jõukast perest peigmees. Kirjanik kujutab väga jõuliselt suure linna vastupanematult lagastavat mõju ja näitab millisesse moraalikriisi oli langenud Prantsusmaa. Soovitan kõigil seda raamatut lugeda, sest E. Zola kirjutab nii nagu asjad olid. Arvan, et loen kunagi hiljem seda raamatut veelkord.
Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas
Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas
Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Eelnev rüütelik moraal nägi ette, et ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad),
Reformatsioon: ehk protestantlus. Reformid katoliku kiriku õpetuses. 1517 M.Lutheri 95 teesi. Tema seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada. Inimene saab Jumalaga otse suhelda, ilma preestri vahenduseta. Kuna jutlused olid ladina keelsed, ei saanud talupojad sellest aru ning tekkis rahvusliku kiriku loomise idee. Piiblite tõlkimine rahvuskeelde. See on rahvausu tõsine areng. Ei vabanenud mitte üksnes inimese vaim, vaid ka tem amaine saamahimu, mis tõi kaasa tõsise moraalikriisi. Vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged. Piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16 saj II poolel skepsisega. Renessansiajastut iseloomustavad avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine, rahvusriikide teke ja suured usulis- poliitilised liikumised. Ühiskondlike küsimuste uurimisele pühendunud mõtlejaid: N.Machiavelli, T.Moor, J.Bodin,
individuaalsus. Maailmavaadete muutumine. Seotud humanismiga (humanist oli õpetlane, kes süvenes antiiksesse kultuuri ja tutvastas seda kaasajale, inimese ja inimlikkuse kaitsja). Hoogu said loodusteadused, kus looduse osana hakati tajuma ka inimest (tekkis usk inimesesse ja elu tähenduslikkusesse). Keha on sama tähtis kui vaim. Vallandus ka maine individualism ja saamahimu, tuues kaasa sügava moraalikriisi (Ameerika põlisrahvaste orjastamine, inkvisitsioon). Antiikfilosoofide õpetustest lähtuv vaimuvool tõrjus ja taunis maise elu tumedamat poolt (sexuaalsust, maist kirge). Kirjasõna levimine tänu Gutenbergile ja trükikunsti tekkele. R sündis Itaalias 13 saj, kestis kuni 15 sajni. Dante Aligheri (12651321) SÜNDINUD Firenzes, isa poliitik (gvelf paavstivõimu pooldaja, olid ka gibelliinid keisrivõimu pooldajad). D sunnitud linnast lahkuma
2. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused. 3. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. 4. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Vallandusid maine individualism ja saamahimu, tuues kaasa sügava moraalikriisi. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. 5. Suurmeeste kujunemine Michelangelo, Leonardo da Vinci
annaabi.ee 
