Pastoraalromaanid – tegevuspaigad veelgi kaugemal kaasaegsest ajaloolisest elust. Teadlik, kokkuleppeline utopism. Kui rüütliromaanis valitses seiklus, siis pastoraalromaan süübis eelkõige lembeellu. Sageli sees traagiline motiiv. Proosateksti põimitud arvukalt luuletusi. „Celestina“ – algselt teine pealkiri. Põhiosa arvatavasti kirjutas De Rojas. Kirjutatud näidendisarnaselt dialoogis, kuid proosas. Vaadeldud kui dialoogromaani. Võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kuid Celestina oma kõnedes kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, loodus on jumala looming. Kujutab ühiskonna põhjakihti. Rabelais: Euroopa renessansi kirjanik, prantslane, mõistis inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilise nähtusena. „Gargantua ja Pantagruel“- kolm kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Materialistlik, vabamõtteline elukäsitlus kutsus esile Pariisi ülikooli usuteaduskonna nördimuse. Rabelais’d ennast kiusati taga. Kasutab
otsitud kujundid, lilleline-ilutsev stiil eufeism. 16.saj lõpus ja 17.saj algul tekkis pretsioosne salongikirjandus sarnanes eufeismiga. Tekkis kultism Hispaanias. Tekkis manerism ehk aristokraatlik metafooririkas üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. Realism algas 1499 algul, kui ilmus ,,Celestina" (de Rojas) näidendisarnane dialoog, 21 vaatust, proosa vormis. Sisult võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kus räägitakse maise armastuse surmavast tagajärjest, aga Celestina kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia. See oli teedrajav romaan, sest ükski varasem romaan ei olnud ühiskonna madalat klassi nii ulatuslikult käsitlenud. See on kelmiromaani eelkäija. F. Rabelais oli 15.16.saj Euroopa renessansiajastu suurkirjanik. Sündis provintsiadvokaadi perre