annab tema käitumisele vormi · Tütred saavad enam valmidusi ning neid suunatakse ja õpetatakse rohkem kui poegi. Pojad seevastu jäetakse saatuse hoolde. Neid ei õpetata ega suunata, küll aga nõutakse, et nad oleksid julged ja saaksid hakkama. Vahendid tuleb neil endil valida. · Pelgalt piirangute varal ei õpi laps mõistma, miks üks või teine asi on valesti. · Lapse oma moraalihinnangute kujunemiseks on võimalused kõige paremad siis, kui teda hea käitumise eest kiidetakse ning alati seletatakse põhjused, kui oodatakse, et ta oma käitumist milleski muudaks; alati kontrollitakse, kas ta on seletusest aru saanud. Käitumise tagajärgede mõistmine suunab lapse seesmise kontrolli kujunemist. Vägivald · Vägivald õpetab lastele, et: 1. need, kes armastavad, ka peksavad,
just seesama tagajärg. Ainult et teost hoiduda on kergem. See ongi põhjus, miks varased eetikakoodeksid olid eitusliku sõnastusega. Alles ligemesearmastus viitab sellele, et tegemata jätminegi kätkeb vigu. Eetilisi kaalutlusi, millel on ratsionaalne alus, valitseb süüme. Tegemist on mingi sisemise häälega , mis annab meile teada, et midagi on valesti ja mis võibolla seda ikka edasi väidab, kui me ka pärast hoolsat relevantset moraalihinnangute vaagimist oleme jõudnud otsusele, et meie toimimine ei ole vale (4., lk 2382-2383). Ka ülaltoodud looduse õnnetusjuhtumit arvestades on eutanaasia legaliseerimine ikkagi vale. Sellel oleksid ühiskonnale ohtlikud tagajärjed. Väike rõhunihe võib mõistest "pole eluväärt" teha "ühiskondlikult ebaproduktiivse" või "rassiliselt või ideoloogiliselt ebasoovitava". Eutanaasiaarutelu raames on kaalutlused elukvaliteedist ohtlikud, sest
õigusreaalsuse adekvaatsel seletamisel, ennekõike õigusrelevantsete poliitiliste mehhanismide (nt võimude lahususe) seletamisel. 4)Õiguse ja eetika vahel on vaadeldav seos, mis on kirjeldatav vähemalt kalduvusena hinnangulisele ühtelangevusele. [MR: iga väärtegu on ebamoraalne; mõni kuritegu on eriti ebamoraalne; et mõni ebamoraalne tegu ei ole väärtegu ja et mõni väärtegu pole ebamoraalne, ei kummuta veel teatud vastavusseost õiguslike hinnangute ja moraalihinnangute vahel.] 5) Õiguspositivism viivat relativismi tõe (ja võimalik et ka õigluse) küsimuses. LISA: Relativism Protagoras: inimene on kõigi asjade mõõt. Üldine relativism ja erirelativismid (esteetika, eetika, sekundaarsete kvaliteetide käsitlused). Tõde "kellegi jaoks": ajalooline. Kultuuri, sotsiaalne, keeleline, psühholoogiline taust või meeleorganite ehitus. Metodoloogiliselt üritab vältida skeptitsismi, siduda tulemused kindlalt otsustusviisidega.
annaabi.ee 
