Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus, milleks on hea. Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab "hea". Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Moraalifaktid on olemas, kuid nad pole naturaalsed, nad avastatakse intuitsiooniga. Naturalistid eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. 3 · Eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele. · Eetikaväited on otsustused mingit laadi faktide kohta ja seega saab neid empiiriliselt
Mackie veateooria kriitika: • Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks • Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed 1. Individuaalne subjektivism Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik 2. Ideaalse vaatleja teooria Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline. Moraal on universaalne ja üldine. Kogukondlik relativism
(ühiskondlik leping, hüpoteetiline) Eetikakoodeks kirja pandud eetikanorm. George Edward Moore (1873 1958) Inglise filosoof, mittenaturalismi rajaja Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale). Mittenaturalism (nonnaturalism) teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Emotivism - nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Alasdair MacIntyre "After Virtue" (1981) Väitis, et entusiastlikult alustatud "valgustusprojekt" on 20. sajandi teiseks pooleks mitte "säravalt lõpule viidud", vaid
Järelikult `head' ei saa siduda ühegi naturaalse omadusega. 57. G.E. Moore'i arvates on moraalisõnad pelgalt emotsiooniväljendused. 58. Emotivistid väidavad, et tegu ei saa määratleda õigeks või valeks, ta võib aga väljendada suhtumist boo-hurrah. Esindajad: Stevenson, Ayer. 59. Moraalilausungid on preskriptiivsed nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha. 60. Mackie veateooria kohaselt teevad inimesed vea moraalile mõeldes seal et nad eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu. 61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus. 62
Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik
vastab faktile. Erimeelsused: *mis on vastavuses? (lause, väide, otsustus, uskumus) *mille vahel on vastavus? (maailm, fakt, asjade seis, tegelikkus). Kolm „tõde“ vastavusteooriast: *ajalooliselt vanim tõeteooria *kõige lähedasem tavaarusaamale tõest *kõige tunnustatum tõeteooria Probleeme vastavusteooriaga: - Kuidas näidata vastavust? – Saame võrrelda ainult asju, mis kuuluvad samasse kategooriasse, väited ja maailm on erinevates kategooriates. (Frege) - Moraalifaktid – vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdesid. on olemas moraalitõed, aga pole moraalifakte, millega moraalitõed saaks vastavuses olla. - Aprioorsed tõed e kogemusest sõltumatute tõdede probleem. Nt 2+3=5, milles seisneb selle vastavus tegelikkusega? II Tõe koherentsusteooria *Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega)
b) Loogilised küsimused: Moraaliargumentide kehtivuse tingimused? Milline on moraaliarutluse loogiline ülesehitus? Kas me saame oma moraaliuskumusi õigustada? Kuidas me küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, saame õigustada oma moraaliuskumusi? c) Ontoloogilised küsimused: Mis mõttes on olemas moraalifaktid? Kas need on samasugused nagu “tavalised faktid?”: “mu ees laual on kohvitass”, “tapmine mille järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Erinevalt on väär” d) Epistemoloogilised küsimused: Kas on olemas selline asi nagu moraalne teadmine; ja kui siis, mis on selle piirid
NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on kognitivistlik arusaam eetikast ja ta väidete tõesusest. Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad oma designaati (=tähistatavat) õigesti või ei! MITTENATURALISM See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole naturaalsed. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. looduslikult =iseenesest mitte-esinevaid) väiteid. See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik!, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Intuitsionism ja ilmutuse teooria kui kognitivismid! EMOTIVISM Kognitivistlikust meta-eetikast erineb mittekognitivistlik meta-eetika: eetika väited ei ole ei tõesed ega väärad!
Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism moraali hinnatakse maiste vääärtustega George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale. Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees
Eetika alused, 10. loeng:MORAALIREALISM JA SKEPTILINE VÄLJAKUTSE Realismi antirealismi probleem moraalifilosoofias · Kas moraalilausungitega püütakse edasi anda fakte , mille valgusel need lausungid saavad olla tõesed või väärad? · Kas mõned moraalilausungid on tõesed? Moraalirealism · Moraalirealist vastab mõlemale eeltoodud küsimusele jaatavalt. · Moraalirealism on teooria, mille kohaselt moraalilausungite sihiks on raporteerida fakte. S.t moraalifaktid on olemas. Moraalilausungid on tõesed juhul, kui annavad neid fakte õigesti edasi. Mõned moraalilausungid seda tõesti teevad. Antirealismi versioonid: · Mittekognitivism (nt emotivism) vastab eeltoodud küsimustest esimesele eitavalt: moraalilausungid ei pretendeerigi faktide väitmisele. Teist küsimust seetõttu ei tekigi. · Eksituseteooria vastab esimesele jaatavalt: moraalilausungitega tahetakse edastada fakte.
eetiline hedonism eetilise naturalismi üks versioon; väidab, et hüve ehk hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele. George Edward Moore: · mittenaturalismi rajaja · väidab, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. · On intusitionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse. Mittenaturalism teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Intuitsionism eetikateooria, mille kohaselt hea või õige tegu tuntakse öra vahet intuitsiooniga. Moore intuitsionismi 4 teesi: · Hjuumlik tees peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetetst · Platonlik tees põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele.
pretensioonid kõik väärad." Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär? - Relatiivsuse argument - Veidruse argument Mackie argumendid Relatiivsuse argument: - Moraalinormid varieeruvad kultuuriti. Kui valida, kas tunnistada mõne kultuuri normid ekslikeks või loobuda väitest, et leiduvaduniversaalseted moraalinormid, siis tuleks valida viimane.Ühtlasi seletab see paremini moraali mitmekesisust. Veidruse argument: - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid nad veidrad objektid: nad peaksid olema ühtaegu objektiivsed ning ettekirjutuslikud. Nende adumiseks peaks meil olema erilinevõime. Kuid sellist võimet meil ei ole. Lihtsuse printsiibi alusel - ilma vajaduseta mitte suurendada objektide liikide arvu - tuleb järeldada, et väärtusi pole olemas. Mackie: moraal on väljamõeldis; see on midagi, mida me leiutame, mitte ei avasta eest. Vastuseid Mackie'i argumentidele
lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali- fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu). 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria?
Moore'i järgi "hea" idee peab olema lihtne nagu "kollane". Kuna head ei saa määratleda, on meil kaks alternatiivi: tegu on kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi (ega kuulu eetika ainevalda). pHea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt. Moore'i meelest oli intuitsionism ainuke rahuldav eetikateooria. Hea peab olema määratletav mittenaturaalse omadusena, meenutades platonistlikku vormi, mida me tunnetame intuitiivselt. Moraalifaktid on küll olemas, kuid nad pole naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooniga. Emotivism - Emotivism oli reaktsioon intuitsionismile. Emotivistid nõustuvad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm on olemas, pole ka kuidagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Moraaliotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad hoiakuid; need otsustused
mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? Ütelda, et olemasolevat ei ole või mitteolemasolev on olemas, on väär. Olemasolev on olemas ja mitteolemasolev ei ole, on õige. Väide, et lumi on valge on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge. Väide, et ma valetan on tõene siis ja ainult siis kui ma valetan. 1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali-fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu. Tapmine on moraalselt väär . 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? Inimesed leiutasid numbrid - kaob inimene, kaob number
uusi norme, konkreetsemaid väärtusotsustusi, kuid ainult faktidest väärtusotsustusi tuletada ei saa. Väärtusotsustus peab olema eelduses sees. Moore eristab kolme liiki moraaliküsimusi: · Mis liiki asjad on iseeneslikult väärtuslikud? · Mis on sõna hea tähendus, s.t missugused omadused sisalduvad mõistes hea? · Mida me peaksime tegema? Mittenaturalism (nonnaturalism) Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i arvates ei eristata heast rääkides kolme küsimust: · Hea on lihtne ja jagamatu, teda ei saa koormata "naturalistliku ballastiga" ega asendada näiteks meeldivaga. · Hea on mittenaturaalne, mittesensuaalne omadus. Me saame seda mõista intuitiivselt ja tervikuna. S.t, et hea ei ole ühegi asja või teo omadus.
annaabi.ee 
