Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio.
1785. aastal hakati Kuressaares välja andma ajalehte ,,Arenburgische Wochen-oder Intelligenzbilätter". See algul käsitsi paljundatud ajalehte hakati hiljem trükituna saatma pastoraatidesse, kus see siis ringles mööda mõisaid. · Tallinnas hakkas esimene saksakeelne päevaleht ilmuma 1860. aastal. 18. sajandi teisest poolest algas ajakirjade hoogne asutamine. Ilmuma hakkasid ka teadus ajakirjad, loodusteadusajakirjad, arstide ajakirjad, ning nn moraaliajakirjad. Esimeseks illustreeritud ajakirjaks peetakse ,,London Illustrated News`i". Tähtsat rolli ajakirjanduse levikus mängis ka trükikunsti areng. · 19-20.sajandil leiutati trükitehnika, tänu millele sai võimalikuks lehtede paljundamine suurtes tiraazides. · 1811. aastal läks käiku Koenigi konstrueeritud kiirpress, millega sai trükkida juba 400 poognat tunnis. · 1829. aastal leiutati ka stereotüüpia, mis oli eelduseks rotatsioonimasinale. · 1880
annaabi.ee 
