Rong Mis asi on RONG? Rong on enamasti reisi või kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudteetranspordivahend. Veduri asemel võib rongi vedada ka mootorvagun. Rongi ajalugu Esimesed rongid ja raudteed ehitati Inglismaal. See oli aastal 1830. Diiselvedur Diiselvedur on vedur, mille jõuallikaks on diiselmootor. Kaubarongide ees on tavaliselt just diiselvedurid. Diiselrong on reisirongikoosseis, kus rongi ühes otsas on ainult juhikabiin koos mootorvaguniga ning teises otsas diiselvedur Elektrirong on elektri jõul sõitev rong
Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1] ( Verevi järv 1958) 2.1Muistend Muistendi järgi on Verevi järv saanud oma nime sellest, et ta on tulnud karistama Uku ohvripaiga rüüstajaid, kelle veri on värvinud järve vee verevaks ehk punaseks. 2
omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile. Türil võtsid uue veduri vastu orkestrihelid. Rong oli varustatud uusimate seadmetega, maksimaalne kiirus 40 km tunnis (proovisõidul kuni 55 km), veojõud 260 t senise kuni 200 t vastu. Viljandi Tallinna vahelisi sõiduaegu: 1920 auruvedur 8 t 45 min 1934 mootorvedur 6 t 20 min 1937 mootorvagun , nn Mulgi ekspress 3 t 09 min Türi Tamsalu vahet hakkas lisaks rongile sõitma mugavam roobasomnibuss, mis jäi varsti käigust ära, sest reisijaid oli palju, aga kohti vähe. 1938. aastal maksis pilet kaks senti kilomeeter. Rongi koosseisus oli mitmesuguse otstarbega vaguneid: kauba, reisi, lahtised platvormvagunid, tsisternid, teenistus, posti, restoran ja magamisvagunid. Osa reisivaguneid olid 12 meetrit pikad ja 32 istekohaga, suhteliselt kitsad ja kõrged, värvilt
Rannahoone asus kohe maantee kõrval. Suvitajate peibutamiseks oli siia ka hangitud suur Philipsi raadio, mis mängis rannamuusikat. Tihti esinesid ka elava muusikaga kollektiivid. Lisaks sellele asus rannahoones veel ka einelaud ja tantsupõrand. Ujulas asetsesid veel ka kasiinohoone ning bassein ühes hüppetorni ja platvormiga keset järve. Ujulasse armastasid koguneda siit ja ka mujalt kultuuritegelased. Juba aastal 1927 hakkas Elva ja Tartu vahel sõitma mootorvagun.1936. aastal sai Elva endale suvituskoha tiitli. Alevi planeerimis- ja ehituskavas oli ette nähtud veel haigla ja sanatooriumiehitus kusagile Vaikse tänava äärde metsa, vanadekodu ehitus (Käo tänava lõppu), rahvamaja ja kiriku ehitus staadioni taha. Inimesed kujutlesid, et rongipilet võiks olla 5 korda odavam ja rong võiks Elvasse tulla 15 min. Arutleti, et Elva oleks tulevikus suuteline vastu võtma kuni 25000 tartlast suve jooksul. („Elva minevikus ja olevikus“, J
annaabi.ee 
