Puhmad ja eest. kõrrelised lõikeheinalised. Suvi on Lühike Linde on Maavarade õhuke ja kasvuperiood. palju. kaevandamine. jahe. Madalad, tihedalt koos. MAAPIND GEOGRAAFILINE KESKONNA ASEND PROBLEEMID Sügavalt läbi külmunud. ARKTILINE Rasked autod ja TUNDRA=Põhjapooluse mootorkelgud lähedal. kahjustavad pinnast ja taimkatet. Palju järvi ja soid. MÄGITUNDRA e. Puuraukude ümber Alpiinne Kõrgel naftareostus surevad mägedes. paljud kalad ja linnud. Igikelts. Põdrakarjamaa vähenemine.
Amundseniga tagasiteel midagi juhtuma peaks. Amundsen vältis raskeid villast riideesemeid ,mida oli kasutatud varem Antarktikas ja valis hoopis inuiidide stiilis karusnahad. Ta kasutas siberi haskisid, Scott aga mootorkelke ja siberi ponisid. 14. detsembril 1911. aastal võitis Amundsen 5 võidusõidu lõunapoolusele ning 1912. aasta jaanuari lõpul saabus ta turvaliselt oma baaslaagrisse tagasi. Scotti ekspeditsioonil nii hästi ei läinud. Ta mootorkelgud ütlesid üles ja ponid ei pidanud vastu. Osa ekspeditsiooniliikmeid pöördus tagasi. Scott ja ta neli kaaslast jätkasid teekonda jala. Nad jõudsid lõunapoolusele 18. jaanuaril 1912. aastal ning pidid tõdema, et Amundsen edestas neid ühe kuuga. Scotti retke aga kummitasid algusest peale hädad ja ebasoodne ilm. Osa rühmast ei pidanud vastu ja pöördus poole peal tagasi. Nelja kaaslasega jõuab Scott lõunanabale 16. jaanuaril, avastades eest Amundseni jäetud telgi ja kirjad.
Loomastik: loodus on inimmõju suhtes väga tundlik. ·Vähe erinevaid loomaliike ·Rasked roomikautod ja mootorkelgud ·Suur loomade ja lindude arvu kahjustavad pinnast ja taimkatet. Lühikese jaheda kõikumine suurte rännete tõttu suve
kaljukotkatibud. Tavaliselt jõuab lennuvõimelisse ikka vaid üks, väga harva kaks kotkapoega. Vanematega koos veedetakse pea kolm kuud. Täisikka jõutakse nelja-viieaastaselt. Väärikamad kotkad võivad elada ligi 40-aastaseks. Kaljukotka pesaelu ei tohi häirida, see võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumise. Eriti hoolas tuleb olla pesitusperioodil veebruarist kuni juulikuuni. Kuigi kaljukotkas on peidulise eluviisiga, on talimatkajad, mootorkelgud ja ATV-d neile tõsiseks katsumuseks – hooligem kotkastest ja ärgem liikugem pesade läheduses! Tunnused. Kaljukotkas on suur röövlind, kes lendab V-kujuliselt tõstetud tiibadega, sageli liueldes. Merikotka kõrval on ta suuruselt teine kotkas Eestis. Erinevalt merikotkast on kaljukotka vanalinnu tiivad saledamad ning saba pikem. Merikotka saba on alati valge, noorlinnu sabasuled on pruunide ääristega. Kaljukotka valge sabatüvik ja tiivalaigud
annaabi.ee 
