Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal,
ja kontrollitakse külglõtku. Enne kolvi tagasi asetamist silindrisse paigaldakse pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi panekul peab näitama nool mootori ettepoole. Rõngaste kokku surumiseks kasutatakse abinõud (vitsa) ja lüüakse sisse haamri varrega. Ühe mootori kolvid peavad olema ühes kaalus, selleks on kolvi all äär kust saab võtta metalli vähemaks, et vältida mootori vibratsiooni. Mootoriplokis esinevad praod keevitakse täis, murdunud poldid keeratakse välja, kulunud keermed keeratakse üle. Kui on plokis vahetatavad hülsid siis paigaltakse nende alla tihend (vask), et takistada jahutusvedeliku sissepääsu. Kui võetakse kolvid välja, et hülssi mitte liigutada siis tuleb hülsid eelnevalt kinnitada.
Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega. Karter- karteripõhjaga, kus paikneb õli.Plokikaande kinnitub sisselaske ja väljalaske kolektorid ehk torustikud. Väntmehhanismi liikuvad detailid on: Kolvikepsugrupp
Jahutussüsteemi ehitus Mootorite jahutamiseks on kaks võimalust: 1)õhuga jahutamine, kus õhuvool mootoriploki ümber tekitatakse kas ventilaatoriga või mootori kiire liikumisega õhukeskkonnas 2)vedelikuga jahutamine. Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25...35% jahutussüsteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam.
vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1
ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga;
Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad: · silinderhammasrataspump (spur gear-type), · gerootorpump (gerotor-type). Joonis. 8 õlipump 3.Gaasijaotusmehhanism Ülesanne-võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Ehitus- Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks, Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1)nukkvõll, 2)nukkvõlli muutemehhanism, 3)tõukur(seen-,rull-,tass-jahüdrotõukur), 4)nookur(kiik-,nook-ja,liitnookur), 5)klapp 6)vedru(ühe-ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll- Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli
silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust: õhuga jahutamine (mootorrattad) ja vedelikuga jahutamine (autod). Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25%- 35% juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C . Jahutussüsteemi sagedasemad rikked on jahutusvedeliku lekkimine ja mootori ülekuumenemine. Jahutussüsteemi osad on: radiaator, termostaat, ventilaator, ventilaatori tiivik ja veepump. Radiaator koosneb kahest anumast ja südamikust. See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees
Mehhanismid: a) vänt-kepsmehhanism; b) gaasijaotusmehhanism; c) abimehhanismid; d)roolimehhanism; e) reduktorid. Süsteemid: a) toitesüsteem; b) õlitussüsteem; c) jahutussüsteem; d) käivitussüsteem; e) süütesüsteem; f) elektrisüsteem; g) pidurisüsteem; h) hüdrosüsteem; i) avariisüsteem j) riputussüsteem. Enamik mehhanisme ja süsteeme paiknevad mootoriplokis või on kinnitatud sellele. 11. Mootoriploki tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootoriplokk on jõuallika suurim ja keerukam detail, mis valatakse üldjuhul ühes tükis ja hoiab mootorit koos.Mootoriplokk valmistatakse hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist liiv- või muldvormvalu teel. Mootoriploki kaudu kantakse kerele üle ka kõik mootori tööst esile kutsutud tasakaalustamata jõud.
5. Mootorite efektiivnäitarvud ja võrdlusparameetrid (slaid 6), (1) lk. 21., lk. 32-37. 6. Väntmehhanism (1) lk. 39., lk. 49. 7. Gaasijaotusmehhanism: mehhanismide liigitus ja tarindus, gaasijaotusdiagramm. (1) lk. 77. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega jaotusmehhanisme, mille klapid avavad ja sulevad sisse- ja väljalaskeavasid. Klappidega gaasijaotusmehhanismid võivad olla kahesugused: rippklappidega, mis asuvad plokikaanes, ja püst- ehk külgklappidega, mis asuvad mootoriplokis. Kahetaktilises mootoris võib gaasivahetus toimuda kahel viisil: 1- väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots
GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks [17, lk 124]. Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga;
avasid töötlema. Originaalkolvi sõrmede diameeter on väiksem kui järelturule toodetud kolbidel. Originaal kolbi sõrmede diameeter uuena jääb vahemikku 21,961-21,965 mm, kuid järelturu kolbidel on sõrme diameeter 22,00 mm. Valituks osutusid Manley H-profiiliga kepsud, mis on valmistatud sepistatud 4340 terasest, maksimaalse kaaluerinevusega kuni 1,5 g. Komplekti kuulusid ka ARP 2000 3/4" kepsupoldid. Lähtuvalt sellele, et mootoriplokis olevad originaal terashülsside seinapaksus on väikse varuga ning originaaltootja näeb ette ainult esimese astme (87,25 mm) remontmõõdus kolbi, siis otsustati, et tuleb leida 87,25 mm kolvid ning vastavalt kolbidele ka mootoriplokk töödelda. Lisaks sellele esimese astme remontmõõdu 87,25 mm kasuks räägib ka see, et pole vaja ka plokikaane põlemiskambri ava töödelda suurema kolvi diameetri jaoks. Kuna enamus järelturu kolbide tootjad
annaabi.ee 
