V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
' Histoire gallicane, II raamat, III periood, F° 130 lk I (Autori märkus.) v
105
maha arvata katus, peaaegu egiptuse templeid meelde tuletavad, mis on mõistatuslikud,
preesterlikud, tähendusrikkad ja mille ornamendid on rohkem koormatud rombide ja sakkide
kui lilledega, rohkem lillede kui loomadega, rohkem loomade kui inimestega. Nad pole
niivõrd
arhitektide teosed kui piiskoppide omandid ja näitavad selle teokraatliku ja sõjalise
vaimuga läbiimbunud kunsti esimest moondumisfaasi, mis algas Bütsant-siga ja ulatus
William Vallutaja * ajani. Võimatu on meie katedraali paigutada ka teist liiki kirikute hulka,
mis on kõrged ja õhulised, rikkad akende ja skulptuuride poolest, teravad vormilt ja julged
põhiplaanilt, mis poliitiliste sümbolitena on kogukondlikud ja kodanlikud, kuid
kunstiteostena vabad, tujukad ja taltsutamatud, näidates ehituskunsti teist moondumisfaasi,
mis pole enam mõistatuslik, muutumatu ja preesterlik, vaid artistlik, edev ja rahvalik, mis
6
0