Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte
keelt sõna-sõnalt; foneetilise järjestuse otsene ülekanne ühest keelest teise kus gramaatika
tuleb tugevamast keelest; laenunihe – kahe sõna tähendused keelte kaupa ei ühti ja inimesed
kasutavad sõna ebatäpselt, ehk vales tähenduses. Suhtlemises see ei sega aga hakkab segama
mõtlemise tasandil. Tüüpilised raskused on samad mis ükskeelsetel kõnepuudega lastel. Eesti
keeles on rasked etnograafilised sõnad või tuletised ja liitsõnad. Nende
moodustamisraskustele tuleb tähelepanu suunata. Samuti rasked erinevad fraseologismid ehk
piltlikud väljendid. Rasked on muidugi ka kõlalt ja tähenduselt sarnased sõnad.
Gramaatiline interferentson samuti see, mis vajab just mõtlemiskeele tasandil tööd. Kasutame
gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud
lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on
annaabi.ee 
