Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Arheoloogilised
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
2. Naised barokiajastul Ehkki varasemast vabamad, ei osalenud naised siiski veel avalikus elus. See-eest tõi 17.sajand kaasa uue suhtlemisvormina salongi, mis andis naistele võimaluse väljendada oma ideid ja arvamusi. Salonge kirjeldati kohtadena, kus kirjanikud, poliitikud, lehemehed või kes tahes sai võimaluse osa saada värskest klatsist, vahetada mõtteid, teritada mõtteid ja edendada karjääri. Salongipidajatesks olid tavaliselt jõukad ja tuntud daamid. Naiste mõtetele ja arvamustele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Filosoofid Rene Descartes ja Poullain de la Barre avaldasid sugupooli käsitlevaid teooriad. Descartes´i arvamuse järgi eksisteerisid keha ja hing eraldi ning de la Barre oli veendunud, et hingel puudub sugu ning mehega võrdse harituse puhul muutuvad ''naiselikud puudused'' ebaolulisteks. Nende väidete üle vaieldi ägedalt nii õukondades kui ka salongides, kuid nende seinte vahele see kõik ka jäi. Töötavatele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
