ega ka pedagoogina. Ta ei saanud loodetud tööd Pariisi konservatooriumi õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kasutatud informatsioon : http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz http://www.classic-music
Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kuigi ta oli 19. sajandil Prontsusmaal tõrjutud on tema muusikat peetud tähtsaks sümfoonia vormi kujunemisel. Teda peeti oma aja kohta väga progressiivseks, ning teda, Wagnerit ja Liszt´i on nimetatud 19.sajandi romantismi ,,Suureks progressi kolmikuks". Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta astus paaril kontserdil üles enam kui tuhande muusikuga. Berlioz 1857 Kasutatud kirjandus: J.Jürisson - ,,Heliloojad romantikud" I.Kull, O.Tuisk - ,,Muusikaajalugu keskkoolile"
annaabi.ee 
