piksevardad, mille kaudu on äikese ajal näha imelisi vaatemänge ANDY GOLDSWORTHY kasutas materjalidena kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. ROBERT SMITHSON sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"( 1970) Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne- Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks suuremõõtmelisi ehitisi või maastikuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue • MICHAEL HEIZERI lasi Los Angelese maakunsti muuseumi sissekäigutee peale paigutada 340 tonni kaaluva
Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära
Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Hilisemad maakunstnikud kritiseerisid sellist tegevust kui vägivaldset terroriakti looduse vastu ja mõistsid selle teravalt hukka. Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära
loodusesse äärmise austusega. Walter de Maria joonistas California Majove kõrbesse valge kriidiga kaks paralleelset joont, mille samuti jäädvustas fotole. Rada kasvab kinni, aja jooksul kaovad kriidijäljed aga jäävad fotod, mille müügist on võimalik kulud katta. Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Robert Smithson sai eelkõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"(1970). Tema soov oli soolajärve rajatud hiiglasliku spiraali abil esile tõsta selle aluspinna ilusat roosakat värvust. Sügavam idee oli aga pakkuda mõtlemisainet inimese koha üle looduses. Abielupaar Christo ja Jeanne-Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks ruuremõõtmelisi ehitisi või maastkuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti