baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud "Linda" Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime. Sinna, leinava "Linda" ümber, kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvuse taastamise algusaegadel 1980. aastate lõpul. Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855 1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nim. Enamasti realistlikuks, kuid see on nn
baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud “Linda” Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime. Sinna, leinava “Linda” ümber, kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvuse taastamise algusaegadel 1980. aastate lõpul AMANDUS ADAMSON (1855 - 1929) • Õppis 1870-1873 Tallinnas tisler Bergi juures; - tahab saada skulptoriks • 1873 Peterburi töökodades; 1876-1879 vabakuulaja • Peterburi KA (A. F
annaabi.ee 
