kõik: juuksed, medaljoni, esihambad. Viimaks saab temast prostituut. Sureb kurnatusest. Javert sündis 1780 aastal vanglas. Tema ema oli ennustaja. Javert töötas esialgu assistendina piirivalves Bagne Toulon'is, kus Jean Valjean oli sunnitööl. Sealt jäi Jean Valjean talle kui ülitugeva mehena hästi meelde. Javert oli väga täpselt seadusi järgiv ka iseenda suhtes karm. Peale sunnitöölaagris töötamist töötas Montreuil-sur-mer'is politseiülemana samas linnas, kus Jean Valjean oli linnapeaks ''Kas Te ei tunne mind ära?'' küsis ta. Kõik kolm vaikisid ja raputasid pead , märgiks, et nad ei tunne teda. Hirmunud Cochepaille tervitas sõjamehelikult. Härra Madeleine pöördus vandemeeste ja kohtu poole ning ütles lahke hääleha: ''Härrad vandemehed. Laske kaebealune vabaks. Härra eesistuja, laske mind arreteerida. Mees, keda otsite, ei ole tema, see olen mina. Ma olen Jean Valjean.''
pas de donner - il doit utiliser l'argent pour faire un honnête homme hors de lui. Jean vole une pièce d'argent de l'enfant. Puis, il se souvient des motsévêque et essaie de trouver l'enfant dont l'argent qu'il a volé. Il est signalé à la police, mais il se cache, car il serait obligé de passer toute sa vie dans la prison. Six ans plus tard, Jean Valjean est déguisé en monsieur Madeleine pour éviter la capture. Il est propriétaire d'une usine riche et un maire de Montreuil-sur-Mer. Un jour, il voit un homme coincé sous la roue d'un tour. Il voit que personne ne va l'aider, afin qu'il lève le tour lui-même. L'inspecteur de police ,Javert, qui a travaillé dans la même prison où Jean a été emprisonné, a éveillé les soupçons des actes de bravoure maires ville. Il savait que Jean était aussi capable de ce genre de force. Ans plus tôt, à Paris, une grisette dont le nom a été Fantine, était profondément en amour avec un
Jumalaema katedraali kell ·Kirikus on 5 kella. ·4 kella nendest asub põhjapoolses tornis. (1856) · Kell Emmanuel asub lõunapooleses tornis. (1685) ·Kaalub umbes 13 tonni. Altar Skupltuur ·Kujutab neitsit koos lapsega. ·Tehti umbes 14. sajandi keskpaiku. ·Kujutatud pikka, elegantset neiut, kes hoiab väikest Jeesust oma käel. Ta pea on kaunistatud pärjaga. Vitraazaken(lõunapoolne) ·Kujundasid Jean de Chelles ja Pierre de Montreuil. ·Sümboliseerib Kristuse võidukust, valitsemist üle kogu maa-ümbritseb kõiki oma tunnistajaid maa peal. ·Diameeter 12.9 meetrit. Vitraazaken(põhjapoolne) ·Diameeter 12.9 samuti meetrit. Vitraazaken(läänepoolne) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame http://pilt.delfi.ee/picture/2134729/ http://en.wikipedia.org/wiki/Notre_Dame_d e_Paris#Organ http://www.notredamedeparis.fr/spip.php? article313 http://www.sacred- destinations.com/france/paris-notre-dame-
Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4
Samal ajal otsib neid taga Javert. Raamatu suht lõpus on nad selle inimese juures peidus, kelle Jean päästis hobusevankri alt (Fauchelevent) JAVERT Javert sündis ca. 1780 vangis. Tema ema oli ennustaja. Javert on esialgu assistendina Piirivalves Bagne Toulon kus Jean Valjean on vangistatud. Ta mäletab Valjeani erakordset tugevust ja üsna sünget ja hirmutavat käitumisviisi. Aastal 1815, Valjean vabaneb vanglast (sunnitöölt. Ta suundub Montreuil-sur-Meri ning võtab endale nimeks Monsieur Madeleine ja hiljem saab linnapeaks.
meistrid valmistasid vitraaze; puusepad ja tislerid panid kokku tellinguid ja tegid puusepatöid; sepad parandasid tööriistu ja tinavalajad sulatasid katuse jaoks tina. Neid abistasid tuhanded käealused. 1351.aastal, pärast kaks sajandit kestnud tööd, oli katedraal valmis. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Tuntuimad kirikikut ehitanud meistrid on Jean de Celles ja perre de Montreuil. Kiriku apsiid ja koor valmisid aastaks 1182 ja läänefassaadi ehitamist alustati kaheksateist aastat hiljem (1200.a). Katedraali uhke läänefassaad sai täielikult valmis 1250. aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistuse d. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida
Article publié pp. 6-15 en « Préambule » du Hors-série de la revue Savoirs et Formations n° 3 (« Parcours de formation, d'intégration et d'insertion : La place de la compétence culturelle »). Montreuil : Fédération AEFTI, 2013, 92 p. LA COMPÉTENCE CULTURELLE ET SES COMPOSANTES Christian PUREN www.christianpuren.com Note pour cette réédition en ligne Je reprends dans cet article, en l'appliquant à la problématique étudiée dans ce numéro de revue (la formation des publics migrants et des adultes en formation de base), mon « Modèle complexe de la compétence culturelle (composantes historiques trans-, méta-, inter-, pluri-, co-culturelles) :
Roidvõlvide ja tugipiitade rakendamine võimaldas vähendada seinte paksust ning ehitada suuremaid aknaid - valguse ühtlasem jaotumine suurendas omakorda siseruumi terviklikkust. Need uued põhimõtted leidsid järgimist kõikide 12.sajandil alustatud katedraalide ehitamise juures. Varagooti kirikutest on uusi ehituskonstruktsioone ja kaunistusvõtteid kõige järjekindlamalt rakendatud Pariisi Jumalaema kiriku ehitamisel (1163-1287; arh. Pierre de Montreuil jt.). Viielöövilise kiriku peaaegu hoone keskele viidud lühike transept ning tugipiitade vahele ehitatud kabelite rida muudavad põhiplaani sedavõrd, et see traditsioonilise ladina risti asemel 55 meenutab hoopis ühest küljest ümardatud ristkülikut. Eksterjööris domineerivad tugikaared, mis toetuvad kõrgete fiaalidega lõppevatele tugipiitadele ja kerge haritorn nelitise kohal
kaksteistkümmend sol'i teenis? Talvel, ikka samal kuuekümne esimesel aastal, polnud neil puid ega hagu, oli aga väga külm ja Chantefleurie'l oli nii ilus priske jume, et mehed kutsusid teda Paqu-ette'iks11, mõned isegi Paquerette'iks12. Ja see teda hukutaski. Eustache, jälle närid sa kakku! Me nägime kohe, kui ta ühel pühapäeval, kuldrist kaelas, kirikusse tuli, et ta hukka on läinud. Neljateistkümneaastaselt, mõelge ometi! Kõigepealt oli tal see noor vikont de Cor-montreuil, kelle mõis asub Reimsist kolmveerand penikoormat eemal; siis aulik härra Henri de Triancourt, kuninglik eesratsutaja; siis sellest lihtsam linnaheerold, Chiart de Beaulion; siis ikka madalamale langedes läks ta kuninga lauateenri Guery Aubergeoni kätte, edasi -- dofääni habemeajaja Mace dc Frepusi ja kuninga koka Thevenin-le-Moine'i kätte, siis tulid järjest vanemad ja 202 alamad mehed: nii kandle- ja laulumees Willem Racine ja selle järel laternamees Thierryde- Mer
läks pudel Porthose ja proua CoquenardM poolele. Noormehed lisasid klaasi veinikolmandikule vett, siis, olles poole klaasist ära joonud, lisasid uuesti vett ja tegid seda pidevalt, nii et eine lõpuks neelasid nad jooki, milles rubiinivärvus oli asendunud suitsutopaasi värvusega. Porthos sõi arglikult oma kanatiiba ja värin läbistas teda, kui ta tundis laua all advokaadiemanda põlve, mis leidis tema oma. Ta jõi ka pool klaasi seda tugevasti segatud veini, milles tundis ära jubeda Montreuil' joogi, maiasmokkade hirmu. Isand Coquenard vaatas, kuidas külaline neelas lahjendamata veini, ja ohkas. «Kas te ei sooviks ube, mu nõbu Porthos?» küsis proua Coquenard tooniga, mis näis ütlevat: «Uskuge mind, ärge neid sööge!» «Võtku mind kurat, kui ma neid maitsen!» sosistas tasa Porthos. 360 Kõvasti lausus ta: «Tänan, nõbu, mu kõht on juba täis.» Tekkis vaikus. Porthos ei teadnud, mida teha. Advokaat kordas mitu korda: «Ah, proua Coquenard
annaabi.ee 
