lombakaks ega kasvanud kunagi pikemaks kui 152cm. Kunstiõpinguid jätkas isa sõbra juures, kes laskis Henril joonistada kalkapaberile koopiaid hobustest. 1882.a. alustas õpinguid tuntud portretisti juures, kes laitis Henri kunstioskust. Peagi tutvus Henri Pariisi tegeliku eluga. Henri tutvus nümfomaanist modelliga ja sellest hetkest ei olnud naised Henri jaoks kättesaamatu unistus. Tast sai omainimene baarides, bordellides, alkohol muutus elu lahutamatuks osaks. Lõpuks ostab omale ateljee Montmartreil. Henri hakkab maalima stseene kõrtsidest, baaridest, bordellidest. Tihti maalib naisi, kes seisavad ,,allakäigu trepil".Maalil ,,Kassiahastus" kujutab ta naist üksildase napsitajana käsipõsakil tuttava bistroolaua taga- pudel veini ja klaas nina ees, näos eelmise õhtu joomise jäljed ning tühjal pilgul vahtimas klaasi, kas võtta esimene lonks, mis teda reaalsusesse tagasi tooks. Tihti külastas ja ka kujutas oma töödel kuulsat Moulin de la Galettei. Maalib kabareetantsijaid
4 3. Debussy ja impressionism Debussy oli juba saanud inspiratsiooni sümbolistlike luuletajate hapraist luuletustest, sealhulgas Verlaineist, kelle värssidele ta oli hakanud looma õrnu, õhulisi viise. Samal ajal hakkas ta katsetama uusi klaverikõlasid, kusjuures täistoonidest skaalal, ilma kindla võtmeta. Tema varajaste klaveriteoste hulgas on paar ,,Arabeski" ja ,,Väike süit" neljal käel mängimiseks. 1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratariga elama kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alustas kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri
piiritusjoogid) Givenchy(moe ja nahktooted) Christian Diori biograafia kokkuvõte moelooja elust Christian Dior sündis 1905.aastal Prantsusmaal Granvilleis. Ta oli viielapselise perekonna teine laps. Tema perekond kuulus kõrgkodanluse hulka, üks tema onudest oli minister. Pärast abituuriumi allus ta vanemate soovile ja läks Pariisi poliitikakõrgkooli. Lisaks alustas C.Dior ka muusikaõpinguid. 1928.aastal avas ta Montmartreil oma galerii. Christian Diori biograafia kokkuvõte moelooja elust 1931.aastal kaotas perekond oma vara tänu majanduskriisile. C.Dior elas mõned aastad väga viletsalt, kuni hakkas teenima elatist moejoonistustega. 1938.aastal kavandas ta moodi Piqueti juures, alates 1942.aastast Lelongi juures. Ühe tekstiilivabrikandi abiga avas ta 1946.aastal ateljee. Oma uudse moega sai C.Dior üle öö kuulsaks.
a Pariisi maailmanäitusel, avaldas talle sügavat muljet. Ta mõistis, et muusikaliste väljendusvahendite ökonoomusus üksik klarneti- või gongoheli võib olla sama mõjuv kui võimas sümfooniaorkester. Pariisis ülimoodsa art nouvea mõjul sündis tema kantaat ,,La damoiselle elue" (,,Õnnistatud neitsi", 1888), mis põhines prerafaeliitliku kunstniku ja poeedi Dante Gabriel Rossetti luuletusel. 1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratari Gabrielle Dupontiga elama kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alusats kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri.
ega kasvanud kunagi pikemaks kui 152cm. Kunstiõpinguid jätkas isa sõbra juures, kes laskis Henril joonistada kalkapaberile koopiaid hobustest. 1882.a. alustas õpinguid tuntud portretisti juures, kes laitis Henri kunstioskust. Peagi tutvus Henri Pariisi tegeliku eluga. Henri tutvus nümfomaanist modelliga ja sellest hetkest ei olnud naised Henri jaoks kättesaamatu unistus. Tast sai omainimene baarides, bordellides, alkohol muutus elu lahutamatuks osaks. Lõpuks ostab omale ateljee Montmartreil. Henri hakkab maalima stseene kõrtsidest, baaridest, bordellidest. Tihti maalib naisi, kes seisavad ,,allakäigu trepil". Maalil ,,Kassiahastus" kujutab ta naist üksildase napsitajana käsipõsakil tuttava bistroolaua taga- pudel veini ja klaas nina ees, näos eelmise õhtu joomise jäljed ning tühjal pilgul vahtimas klaasi, kas võtta esimene lonks, mis teda reaalsusesse tagasi tooks. Tihti külastas ja ka kujutas oma töödel kuulsat Moulin de la Galettei. Maalib kabareetantsijaid