süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate
5 1908. a. oli Maria Montessori nimi tuntud üle maailma. Sarnaselt Kolumbusega oli ka Maria avastanud Uue Maailma: üks maailm asus kaugel, teine päris lähedal, igas lapses. Samal ajal avasid Rooma võimud vaeste linnaosas laste maja (Casa dei Bambini), mida kutsuti juhtima Maria. Sellega avanes tal võimalus teostada ammune unistus töötada tervete lastega. Maria Montessori hakkas laste maja sisustama - annetuste, hulgas olid ka laste töövahendid värvipliiatsid, värvid, paberid. Raskusi oli õpetajate leidmisega, sest ükski hariduse saanud kasvataja ei nõustunud töötama niivõrd perspektiivitus kohas. Nii tuli Maria Montessoril kasutada pedagoogiliselt täiesti harimatuid inimesi: uksehoidja tütart, õmblejannat jt. Ta mõistis, et ükski koolitatud kasvataja ei suudaks nii rasketes tingimustes
süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................