Arengumaa - Montenegro.
31,99 protsenti eelistas end nimetada serblasteks. Bosnialastena määratles
end 7,77%, albaanlastena 5,03%, muslimitena 3,99%, horvaatidena 1,1%, mustlastena 0,42%
ning jugoslaavlastena 0,3% elanikest.
Montenegrolased on ajaloo, keele, religiooni ja etnilise päritolu poolest lähedased serblastele.
Nende eripära tuleneb sellest, et nad ajal, mil Balkani poolsaar oli Türgi ülemvõimu all,
säilitasid iseseisvuse. Alates 1940. aastatest ergutas Jugoslaavia sotsialistlik reziim
montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti. Iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid
seda suunda edasi. Neid toetasid suured islamiusulised ja katoliiklikud vähemused, põhjuseks
nende nõrgad sidemed serblastega, kes on õigeusulised.
Keeled
Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esmaseks ametlikuks keeleks
montenegro keel, mida senini tunti serbia keele variandina. Ametlikeks keelteks on
tunnistatud ka serbia, bosnia, albaania ja horvaadi keel.
Ajalugu
annaabi.ee 
