semantilised tunnusjooned • sõnal on olemas põhitähendus e. süsteemitähendus = denotatiivne tähendus • põhitähendusele võivad liituda konnotatiivsed tähendused • monoseemilised e. ühetähenduslikud ja polüseemilised e. mitmetähenduslikud lekseemid • kõige polüseemsemad eesti verbid käima ja tõmbama (22 põhitähendust + alltähendused); polüseemne u. iga 10. sõna; liitsõnad enamasti monoseemsed • termineid püütakse säilitada monoseemilistena • enamik sõnu muutub keelekasutuse käigus polüseemseks • keeles olevale sõnale uue tähenduse andmine on kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks Polüseemia • polüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole • polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime • olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on levinuim sõnavara rikastamise viis Nt. J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu:
Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide lisamine loob uusi semeemivariante (seeme). Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud lekseemid on aga mitmetähenduslikud e polüseemilised. Nt hambumus 'hammaste vastastikune asetus' on monoseemiline, ägedus seevastu polüseemiline (emotsionaalne seisund; `toredus' hinnanguline). Termineid püütakse säilitada monoseemilistena, et tagada termini läbipaistvus, ehkki see on paiguti raske. Keele ökonoomsuse printsiipi järgides muutub enamik sõnu keelekasutuse käigus polüseemseks (kontekst ja kasutussituatsioon võimaldavad eri tähendustel vahet teha). Seega peab vastuvõtja tegema pidevalt kontekstuaalseid valikuid. Keeles juba olemas olevale sõnale uue tähenduse andmine on ühtlasi kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks). lPolüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku
annaabi.ee 
