VEE TÄHTSUS RAKUS: ● On hea lahusti, vees lahustab rohkem aineid kui ühestki teises lahustis ● Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides(lähteainena, lõpp-produktsioon)(mida rohkem vett organismis, seda kiirem on ainevahetus) ● Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse - tagab siserõhu ehk turgari. SÜSIVESIKUD: ehitus- koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust mitmekesisus- jaotavad monosahhariidiks, oligosahhariidiks ja polüsahhariidiks fuktsioonid: ● energeetiline tähtsus(esmane energiallikas) ● struktuurne ehk ehituslik(kitiin,glükogeen) ● toite(laktoos) ● kaitse(taimedes on rakutsütoplasma suhkrustamine-kaitseb külmumise eest) ● ligimeelitav(õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks) ● bioregulatoorne(süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisisse) ● biosüntees(lähteaaineks teiste ühendite sünteesil) LIPIIDID:
* Häired süsivesikute metabolismis ( ensüümide häired, regulatsioonihäired, biomolekulide defektid,) avalduvad mitmesuguste haigustena. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks suhkurtõvele ja rasvumisele (metaboolsed haigused). Viimased on aga tihedalt seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, retinopaatia, neeruhaiguste, kasvajate jt. probleemidega. Süsivesikute ainevahetuse regulatsioon Vere põhiliseks monosahhariidiks on glükoos. Süsivesikute metabolismi muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Seetõttu võib süsivesikute ainevahetuse regulatsiooni vaadelda vere glükoosisisalduse regulatsiooni seisukohalt. Regulatoorsete mehhanismide seas on oluline osa kesknärvisüsteemil. Aju vastavad keskused võtavad vastu välis- ja siseärritused ning reageerivad viivitamatult. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonidega. Insuliin langetab glükoosisisaldut veres sellega,
ADP. ATP. N-alus → guaniin. Nukleosiid → guanosiin. Nukleotiid → GMP, GDP. GTP. 9. Võrdle RNA ja DNA struktuuri DNA struktuur RNA struktuur kaheahelaline üheahelaline DNA on paremale pöörduv kaksikheeliks RNA on üheahelaline ja vähem stabiilne mille ahelad on antiparalleelsed ja komplementaarsed. Lämmastikalusteks on A, T, G, C. Lämmastikalusteks on A, U, C, G. Monosahhariidiks on desoksüriboos Monosahhariidiks on riboos. Mõlemal nukleotiidid seonduvad üle suhkru ja fosfaatrühma nii- 1) esimese nukleotiidi suhkru 5`C juures asetseb vaba fosfaatrühm. 2) Sama nukleotiidi 3`C juures asetseva OH juurde seotakse järgmise nukleotiid tema fosfaatrühma kaudu. Moodustub suhkur-fosfaat selgroog. Looduses sünteesitakse DNA alati 5-3 suunas Mõlemad on polümeersed makromolekulid, mis kuuluvad nukleiinhapete klassi. 10. Mis on DNA superspiralisatsioon?
annaabi.ee 
