Sahariidid- ssivesikud,orgaanilised hendid,koostis : ssinik,vesinik,hapnik. Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel.
10.Homoraalne regulatsioon-organite töö reguleerimine hormoonide abil 11.Liigi definitsioon-selle moodustavad sarnased isendid kes on võimelised oma vahel vabalt ristuma ja andma viljakaid järglasi 12.Makroelemendid(h,s,l,f,v) hapnik,süsinik.vesinik.lämmastik,fosfor,väävel 13.Vee tähtsus organismis vesi täidab organismis mitemsuguseid funktsioone : ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides .Vesi aitab ka organismis säilitada püsivat temperatuuri 14.Monosahariidid ehk lihtsuhkrud on madal molekulaarsed orgaanilised ühendid milles süsiniku aatomite arv on 3-6 nt :6 süsinikuga on glükoos e viinamarjasuhkur,fruktoos e puuviljasuhkur 15.Oligosahariidid one madala molekulaarsed orgaanilised ühendid mis on tekkinud kahe kuni kolme monosahariidi ühinemisel nt:glükoos+fruktoos =saharoos,maltoos,laktoos 16.Polüsahariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikkeks lülideks on monosahariidid(alates 4
Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos). Polüsahariidid(tärklis) 7. DNA ja RNA tähtsused (selgita) DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine 8. Lipiidide tähtsused-ülesanded organismides. Kaitsefunktsioon.Varuaine. 9. Sahhariidid - tähtsused-ülesanded organismides. Energiaallikas 10. Oska kirjutada komplementaarseid (e. vastavaid) DNA molekule ja DNA-le vastavaid RNA molekule (vt. Vihikusse). DNA:a=t g=c. RNA:a=u 11. Peptiidside, (milliste osade vahel tekib?). DNA nukleiidide vahel
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2
Töö käik: · Võetakse 2 katseklaasi · Ühele lisame 1ml monosahhariidi lahust (glükoos) · Teisele lisame taandavat disahhariid. (laktoos) · Mõlemad + 3ml Barfoed reaktiiv · Segatakse ja kuumutatakse 5-10 minutit. · Jälgitakse sademe moodustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: - laktoosi juhul sade ei teki - glükoosiga katseklaasis tekkis sade. Järelikult taandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), kuid happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annab võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest 1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool
I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid MONOSAHARIIDID e suhkrud Koosneb süsinikust , vesinikust , hapnikust Glükoos (viinamarjad ) Fruktoos (puuviljad) Riboos DNA , RNA
1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühele valasin 1 ml monosahhariidi lahust(glükoos) ja teisele taandava oligosahhariidi(laktoos) lahust. 2 Mõlemale lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi. 3 Segasin hoolikalt. Mõlemad lahused värvusid on sinised. 4 Hoidsin kuumal vesivannil maksimaalselt 5 minutit. Punane sade tekkis aja jooksul esimeses katseklaasis, kuhu olin lisanud glükoosi lahuse. Järeldus: Glükoosi juhul tekkis sade, aga laktoosi puhul mitte. Me teame, et aandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), aga happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annavad võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal.
a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad katma: 1) süsivesikud: 55-60% 1g=4,1kcal 2) valgud: 10-15% 1g=4,3kcal 3) lipiidid: 25-30% 1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku) - Fruktoos e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset) - Galaktoos – (galaktoos+laktoos=laktoos)maksas muutub kergesti glükoosiks 2) Oligosahhariidid e. disahhariidid - Sahharoos e. lauasuhkur (-oluline toiduaine ja magustaja) - Laktoos e. piimasuhkur (-loomne (piima peamine) süsivesik) - Maltoos e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik)
seebi ja parfüümia tööstuses. Sahhariidid 1.Süsivesik: see sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Enamasti on neis hapniku ja vesiniku vahekord nagu veesgi. Süsivesinik: süsinikust ja veest koosnev aine, mis on struktuurilt ja ehituselt siiski süsivesikute hulka kuluv. 2.Süsivesikute üldvalem on CmH2nOn 3.Süsivesikuid liigitatakse kolme suurde rühma: monosahariidid ehk liht suhkrud oligo sahariidid ehk madalmolekulaarsed lihtsuhkrud polüsahariidid, ehk polüoosid, kõrgmolekuaarsed lihtsuhkrud. Neist esimene ja kolmas on magusad. 4.Organismide varuained taimedel ja loomadel on sahhariidid, mida leidub puu ja juurviljades, taimede õites, marjades, ning inimese veres. 5.Glükoos erineb fruktoosist on see, et glüktoosil esineb aldehüüd rühm, aga fruktoosil
Seetõttu sahhariin, tsüklamaat ja aspartaam ei sisalda süsivesikuid ega anna seega ka energiat. · Süsivesikud imenduvad vaid monosahhariididena, seega di-ja polüsahhariidide imendumine on aeglasem, sest nad peavad seedetraktis enne lõhustuma lihtsamateks ühenditeks. · Väga kiiresti imenduvad glükoos ja galaktoos, aeglasemalt resorbeerub fruktoos. Resorbeerunud monosahariidid transpordib veri maksa. · Maksas ladestub üks osa süsivesikutest, mis parajasti energeetikas vajalik ei ole, glükogeenina ja moodustab sportlase jaoks hädavajaliku energiadepoo suurusega 150 grammi. Üks osa süsivesikutest ladestub glükogeenina ka lihastes. · Sportlase jaoks on tähtis, et kehalise treeningu ja optimaalse toitumise abil on võimalik oma glükogeeni depoosid ka suurendada, mis on eriti oluline võistlusteks valmistumisel.
annaabi.ee 
