annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Turuhäireks on näiteks täieliku konkurentsi puudumine. Riigi ülesanne on tagada nii tarbekaupade kui ka tootmisvahendite külladane tootmine. Selle reguleerimiseks kasutab riik konkurentsipoliitikat. Konkurentsiseadusega paneb riik paika, millist äritegevust soodustatakse ja millist mitte. Konkurentsi ohustavad ka monopolid. Monopolide mõjuvõimu vältimiseks kehtestab riik monopolivastaseid seadusi. Näiteks kontrollib valitsus selliseid ettevõtteid, millel on üle 50% turust. Järelvalve monopolide üle on väga oluline, sest kui neil on suur võim turu üle, puudub neil ka surve toota võimalikult madalate kuludega, mis aga pole kasulik tarbijale. Turuhäirete puhul on oluline ressursside ümberjaotamine. Tootmistegurid peavad ümber paiknema nendelt aladelt, kus pakkumine ületab nõudmise, nendele aladele, kus nõudmine ületab pakkumise
sajandi majandusteadlane b) tema tähtsaim teos on ,,Majandusteadus" c) A. Smith tõi majandusteooriasse sisse ,,Nähtamatu käe" mõiste d) ta seostas majandusprotsesse päikeseplekkidega 24. Regressiivne maks on a) maks, mida võetakse igal tootmise ja jaotamise astmel b) maks, mis mõjutab väiksema tulu saajaid rohkem kui suuretululisi rühmi c) maks kindlatelt kaupadelt ja teenustelt d) maks, mida võetakse suurema tulu saajatelt kõrgema määra alusel kui väiksema tulu saajatelt 25. Monopolivastaseid seadusi antakse välja seetõttu, et a) monopolid ei ole tootmises efektiivsed b) ühte firmasse koondunud majanduslik võim võib viia selle kuritarvitamisele c) ainuomaniku firma on ettevõtete jaoks parim vorm d) monopolid ei tooda inimestele kasulikke tooteid ja teenuseid 26. Uue kaupluse omanik soovib teada, kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamkulusid. Omanik peaks seda tegema, kui selgub, et a) reklaami piirkulu on madalam piirtulust b) reklaamil puudub piirkulu
annaabi.ee 
