Hulknurksed ümara tuumaga rakud; esineb palju kahetuumseid rakke Sisaldavad hulgaliselt organelle, tsütoplasmas glükogeeni sisaldised Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Ito rakud tähtjad rasvusalvestavad rakud; lipotsüüdid; vitamiin A Sapipõis Lihaselise seinaga ovaalne põieke Kontsentreerib sappi reabsorbeerides vett Limaskest on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrge prismaatilise epiteeliga Limaskest moodustab keerukaid kurde
Uuritakse ema veres leiduvaid loote rakke või fragmente loote rakuvabast DNAst. Emalt võetakse vereproov, tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma, eraldatakse rakuvaba DNA (ema ja loote) ning tehakse DNA raamatukogu. Frangmente analüüsitakse ja antakse neile Z-skoor. Triin Viltrop 1. Platsenta areng ja ehitus. Platsenta hakkab arenema blastotsüsti implanteerumisel umbes raseduse 8.päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti sees on näha kujunevat amnioõõnt
BCR ja TCR tehakse valmis enne kui rakk kohtub antigeeniga B-raku pinnal on tuhandeid identseid BCR koopiaid BCR-il on üks seondumissait epitoobile Lümfokiinid on tsütokiinid. TH1 ehk T41 - soodustavad eeskätt immuunvastust rakusiseste patogeenide ja seente vastu TH2 ehk T42– vastutavad antikehade tootmise ja immunoloogilise mälu eest Kuidas nimetatakse mononukleaarseid fagotsüüte veres ja kuidas kudedes? – veres monotsüütideks, kudedes makrofaagideks Mis on mononukleaarsete fagotsüütide ülesanded (nimeta 2)? – osalevad loomuliku resistentsuse kujunemisel, esitlev funktsioon Millised retseptorid asuvad dendriitrakkude pinnal? – toll-like retseptoritest mikroobisensorid Mis on dendriitrakkude ülesanne? – seostuvad antigeeniga, fagotsüteerivad, muutuvad küpseteks rakkudeks ning vabastavad tsütokiine Millistele rakkudele esitavad APC rakud antigeene? – T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele Millest sõltub antigeeni immunogeensus
Makrogliias eristatakse astrotsüüte, oligodendrotsüüte ja ependüümirakke Astrotsüütidel on põhiliselt toestav ja troofiline funktsioon, oligodendrotsüüdid moodustavad kesknärvisüsteemis närvikiudude ümber müeliinkatet ja ependüümirakud vooderdavad ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit Mikrogliia paikneb põhiliselt hallaines ja mikrogliotsüüdid on kõige väiksemad, väheste tugevalt hargnevate jätketega gliiarakud, mis kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi TORUJATE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Torujates e õõnesorganites paiknevad ehituslikud elemendid ümber valendiku (siseõõne) Eristatakse suuremaid struktuure, mida nimetatakse kestadeks, mis koosnevad kihtidest – seinas tavaliselt kolm kesta Looma organismis paiknevad torujad organid on kahte tüüpi: Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad
ja moodustavad erinevate kõrgustega read (rips-, karik-, kiil- ja basaalrakud). Esinemisnäited: hingamisteed (ripsmetega) – ninaõõs, trahhea, bronhid, munandimanuse juha. 6. Eksokriinsete sekretsiooni tüübi alusel a) merokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht praktiliselt ei muutu b) apokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht väheneb c) holokriinsed - mitmekihise lõpposa pindmise kihi rakud lähevad tervikuna sekreedi koostisesse 1. Mononukleaarsete fagotsüütide süsteem Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma. Esineb vere monotsüüdid, histiotsüüte (sidekoe makrofaagid), võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid (pidev ümberehitus). närvikoes mikrogliiarakud, vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid.
rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. 3.2. Gliiarakkude liigid ja ülesanded. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi 3.3. Närvikiudude jaotus. Närvikiud – närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. Müeliinkesta olemasolul jaotatakse: * müeliinkiud – kateteks on müeliinkest ja neurolemm e. Schwanni kest. Erutus liigub väga kiiresti. * müeliinita kiud – kateteks on vaid neurolemm Funktsiooni alusel: aferentsed närvikiud – tundenärvikiud – sensoorse närviraku pikad jätked - erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi.
Parvoviroosi põdevatel emistel sünnivad pesakonnad, kus osa looteid on mumifitseerunud (tavaliselt 23). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. · Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. · Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. · Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. · Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Diagnoosimine:Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud loode.
Multipolaarne – 1 akson, mitu dendriiti. 26. Neurogliia Väiksemad kui närvirakud. Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on
Loodete mumifitseerumine toimub ajal, kui lootel on kujunenud skelett. Parvoviroosi põdevatel emistel sünnivad pesakonnad, kus osa looteid on mumifitseerunud (tavaliselt 2–3). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk.
atsetüülsalitsüülhape e. aspiriin. Nimetatud ravimite ühiseks omaduseks on see, et nad on oksüdeerijad. Toksilised lipiidid: Eruuk-(erucic) hape. Rapsi ja sinepi õlid sisaldavad eruukhapet (cis-13- docosanoic hape). Kui emapiimast vahetult võõrutatud rottide dieedis oli kaloritepõhiselt üle 20% eruukhapet, täheldati rottidel kasvupidurdust, südamelihase rasvast infiltratsiooni, mononukleaarsete rakkude infiltratsiooni ning fibroosi. Fütaan- (phytanic) hape. Refsumi tõbi on geneetiline haigus, mille põhjustab peroksüsoomaalse rasvhappe oksüdaasi ja katalaasi puudulikkus. Sellise indiviidi organism ei saa metaboliseerida piimatoodetes ja mäletsejate rasvas sisalduvat fütaanhapet (3,7,11,15-tetrametüülheksadekaanhape, mis on klorofülli metabolismi produkt mäletseja vatsas. Sterkul(sterculic)-hape (C19) ja malv(malvalic)-hape (C18) on seltsi Malvales (Kassinaerilaadsed)
Vastunäidustuseks on nakkuslikud protsessid, aktiivne kopsutuberkuloos, dekompenseeritud südamehaigused, maksa- ja neeruhaigused jne. Spetsiifiliseks hüposensibilisatsiooniks süstitakse allergeeni tavaliselt naha alla suurenevates annustes. Arvatakse, et hüposensibiliseeriva ravi mõju põhineb allergeeni blokeerivate antikehade moodustamisel. On leitud, et desensibiliseerimise käigus suureneb ka mononukleaarsete rakkude hulk, mis spetsiifiliselt pidurdavad allergeeni toime avaldumist. (“Immunoloogia” Sirje Velbri, Tallinn Valgus 1982), Desensibiliseeriva ravina võib kasutada erinevaid H1 retseptori blokaatoreid. Raviks sobib nt.klassikaline antihistamiinikum Keemiliselt puhtad allergeenid - uued võimalused täpsemaks diagnostikaks ja raviks. Seerumiproteiinid Metallid nt nikkel, kroom Ravimpreparaadid nt antibiootikumid, sulfaniilamiidid Lisaained
annaabi.ee 
