jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning temperatuuri juures kolvis. Bakterid kasvavad kolbi kaasapandud söötmest saadavate toitaneite arvel.. Toitainete lõppemisel rakud hakkavad surema. Iseärasused: lihtne meetod, võimalik korraga teha paljusid
järjestus) vahel peab olema. Eeldades mingit reaktsiooni mehhanismi, peab seega olema võimalik tuletada võrrandeid, mis kirjeldaksid reaktsioonist osavõtvate komponentide ajalist muutumist.Tegelikkuses, kui on tegemist keerukamate mehhanismidega, võib eeldada, et reaktsioonist osavõttev kompponent teatud reaktsioonide tulemusena tekib ka teatid reaktsioonide tulemusena hävib. 7. Monomolekulaarsed reaksioonid gaasi faasis. Monomolekulaarsete keemiliste reaktsioonide elementaarprotsess on üksikmolekulide spontaanne lagunemine. Katseandmed näitavad, et lagunemisreaktsioonide kiiruse temperatuurist sõltuvus on täiesti analoodiline vastava sõltuvusega bimolekulaarsete reaktsioonide korral. Seega peab molekulide lagunemine olema seotud milekulide omavaheliste põrkumistega. Tõepäraseks peetakse F.A. Lindemanni (1922) skeemi, mille kohaselt reaktsiooni
E k A exp a (2.31) RT A eksponentsiaalne tegur Ea - aktivatsiooni energia R - 8.314 J K-1 mole-1 T - temperatuur Kui me võtame logaritmi mõlemast poolest, siis saame ln(k) = ln(A) - E a /RT (2.32) 7. Monomolekulaarsed reakstioonid gaasi faasis. 4.1 Lindemanni monomolekulaarsete reaktsioonide mehhanism A B( +C) (peareaktsioon) (4.35) k1 A + M === A* + M ( staadium 1) (4.36) k -1 (A*) 2 B C k ( staadium 2) (4.37) produkti teket kirjeldab v.(4.38) dc B k 2 c A* (4.38) dt
Esimest järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k10,02 s-1 . Intramolekulaarne ülekanne Analoogne molekul + anhüdriid...+... Teist järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k210 -10 S-1M-1. Intermolekulaarne ülekanne. Monomolekulaarses rekatsioonis ei lähe entroopiat kaduma. * slaidil tähistab üleminekuolekut ja üleminekuoleku parameetreid. Bimolekulaarnse ja monomolekulaarnse reaktsiooni energia erinevused on eksponendis vms. S bi- ja monomolekulaarsete reaktsioonide entroopia erinevus. S*=190 J/Kmol Nukleofiilide puhul on efektiivne konts üldiselt kõrgem kui happe-aluse katalüüsi juures, sest nukleofiili reaktsiooni puhul peavad rühmad olema hästi täpselt üksteise suhtes paigutunud, üleminekuolek on väga jäik, väga täpse struktuuriga. Happe aluse puhul läheb vee molaarse konts suunas. Mida rangem orientatsioon, seda korrapärasem on ja seda rohkem entroopiat läheb kaduma.
annaabi.ee 
