tegevuse vähesus ja maailma tajumise absurd. Deteatraliseerumine - Kirjanduses ning teatris tõuseb huviorbiiti inimese isiklik elu, niisugused suhtlemis- ja käitumisvormid, mis on loomult mitteavalikud. (peredraama jmt) Teatripoliitika selle sisu moodustavad teiste sotsiaalsete institutsioonide - riigi, kiriku, parteide - ja teatri vahekord. Monologiseerumine - dialoogi muutumine üksikõneks. Dialoog monologiseerub, kui tegelased on samal arvamusel, üks tegelane domineerib, kommunikatsioon ei toimi. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draamateos. Simultaandialoog - tegelasrohketes stseenides; samaaegsuse muljet nõutakse remargis ("simultaanselt" vms.) või siis paigutatakse repliigid, mis peaksid kõlama ühel ajal, kõrvuti kahele veerule. Simultaansus on siiski suurel määral tinglik, sest neid repliike loetakse ikkagi järgemööda ning lavalgi kõlavad nad enamasti vaheldumisi
publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. 2) Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine). 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Dialoogi monologiseerumine. Dialoogi muutumine ühekõneks. Dialoog monologiseerub, kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) Monoloogi dialogiseerumine. · Monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid: laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole. Erijuhtum: epistolaardraama (draama kirjades). · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.o suhtlemine iseendaga 54
annaabi.ee 
