Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised ...
need peenemaks. See aga soodustab erosiooni teket. Elutegevus- Inimesed tahavad mullaomadusi parandada kuivendades, niisutades ja väetades muldi. See aga vähendab mulla vastupanuvõimet välismõjutustele. Mulla viljakus seeläbi kaob, ning seal ei kasva enam taimi, seega on tuuleerosiooni oht suur. Väärad maaharimisviisid- Inimesed teevad vea monokultuuris kasvatamisega. Pestitsiidid, väetised, pinnase niisutus ja ridakoristus tapavad mulda siduvaid organisme. 2. VEE-EROSIOON On mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad on kallakud, seda intensiivsem on vee-erosioon. Selle protsessi ulatus sõltub vihmapiiskade suurusest ja langemise kiirusest. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime
toitainete kogumine. Vahaküpsus- niiskusesisaldus 40-20%, tera vahaja konsistentsiga, idanemisvõimeline, faasilõpus võib koristada Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva. Koristada faasi algul, lõpus võib variseda. Eelvili Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili mõjutav järgmisel aastal kasvava kultuuri saaki ja mulla fütosanitaarset seisundit. Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist. Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud
1. Agrotehniline tõrje – Vältida mehaanilisi vigastusi koristamisel, transpordil ja ladustamisel; Koristus teostada nii, et mugulad saaksid läbida raviperioodi optimaalsetes tingimustes. Valida õige temperatuur ( toidukartulil 4-5oC) hoiustamiseks. Tagades hea ventilatsioon, võib puiste kihtide paksus olla 3-4 m. ; 2. Valida haigusresistentsed sordid. 3. Vältida monokultuuris kasvatamist ( eelistada viljakultuuri järel). 4. Keemiline tõrje – Seemnekartulid puhtida mahapaneku eelselt ja koristusjärgselt. 5. Seemnematerjali pidev uuendamine 6. Seemnematerjali korralik sorteerimine 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani) Kartuli mustkärnale on iseloomulikud mustad sklerootsiumid või võrgutaolised moodustised mugulatel (Joonis 4). Mõnikord on ka väikesed mustad süvendid
kodeeriva eksonina, seentel Neurospora ja Podospora võimaliku valgu koodina ning perekonnas Sclerotinia intronina, mille erineva paiknemise alusel avaldub mtDNA järjestuse polümorfism. Esmakordselt avastati mt SSU rRNA geenis intron 1995. aastal (Carbone et al., 1995) (joonis 2). Need mitokondris introniteks ‘degradeerunud’ eksonid võivad anda tuumagenoomi insertsioone ja rekombinatsioone ning avalduda klonaalse polümorfsusena, nagu monokultuuris kasvava valgemädaniku tekitaja S. sclerotiorum klonaalselt paljunevatel tüvedel. Antud juhul põhjustasid kloonide polümorfsuse mittesugulasliku liigi N. carassa mtDNA järjestused 24S rRNA geenist (joonis 2). Võimalik, et intronid (prügi genoomis: endised viirused, plasmiidid jt võõrgeenid) võivad mingis positsioonis uuesti aktiveeruda. Toodud näidetest lähtuvalt võib oletada, et seente mitokondritele
mõjus naabrite eemaldamine negatiivselt. Juhul, kui katseala oli madalamal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine positiivselt. Kõrgemal kasvavate liikide esinemist madalamatel kõrgustel piirab konkurents. Madalamal esinevate liikide kasvamiseks kõrgemal on vajalik teiste taimeliikide `tugi' (fastsilitatsioon e. soodustamine). Liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: näide nelja liigiga, kus neid kasvatati monokultuuris ja 3- või 4-liigilises segus, madal ja kõrgel tihedusel. Lisaks varieeriti ruumilist struktuuri- isendid olid jaotunud kas juhuslikult või agregeeritult (sama liigi isendid gruppidena). Paarikaupa kasvades soodustas laigulisus nõrku ja surus maha tugevat liiki. Juhuslik jaotus annab eelise tugevatele. Klassikaline vastus liigisisene konkurents on tugevam, sest sama liigi isendite nõudlused kattuvad (seletus eelnevale segasele tekstile. Nullkoosluse katse!!
Kultuuride süsteemikindel paiknemine ruumiliselt ja järgnemine üksteisele ajaliselt kindlal maa-alal moodustabki külvikorra. Külvikorra koostamisel peab lähtuma konkreetsetest mulla- ja kliimatingimustest, samuti majanduslikest võimalustest ja eesmärkidest. Tuleb arvestada, kuidas mõjuvad eri kultuurid mulla omadustele ja viljakusele, taimekahjustajate levikule, milline on nende väärtus eelkultuurina ja nende iseendale järgnemise taluvus. Kultuuride kasvatamist monokultuuris tuleks vältida. Kultuuride kasvatamine monokultuuris toob kaasa samale liigile või sordile halvasti mõjuvate ühendite kuhjumise mulda, saagikus langeb. Ka soodustab ühekülgne maakasutus nendele kultuuridele omaste taimehaiguste, umbrohtude ja kahjurite levikut. Maa kõige ratsionaalsemaks kasutamiseks on vaja leida ja rakendada optimaalne külvikord. Nende rakendamisel peab silmas pidama tervet tootmiskompleksi. Õige külvikorra ja viljavahelduse rakendamisel paranevad
Mais 40 25 Eelvilja mõju odrasaagile Eelvili Muld ja katse koht Keskmine Simuna Olustvere Antsla Kuusiku leetjas leetunud leetunud glei- liivsavi liivsavi liiv saviliiv Odra saak monokultuuris t/ha Oder 2,56 2,20 1,83 1,95 2,13 Eelvilja mõju saagile Kaer 0,13 0,22 -0,03 0,53 0,21 Segatis 0,21 0,69 0,56 0,74 0,55 Ristik 0,43 0,72 0,59 0,57 0,58
annaabi.ee 
