• Certified sustainable palm oil has been grown on a plantation that has been managed and certified according to the principles and criteria of the Roundtable of Sustainable Palm Oil • With better management practices, the palm oil industry could still provide economic and social benefits without threatening some of our most breathtaking natural treasures • World Wide Fund for Nature (WWF) is the main promoter Vocabulary • Vast monocultures - suured monokultuurid • Conservation values – kaitseväärtused • Critical habitat – olulised elupaigad • Greenhouse gas emmission – kasvuhoonegaaside levimine • Intensive cultivation – intensiivviljelus • Livelihood – elatis • Indigenous people – põlisrahvad • Derived from – millegist pärinenud • Flourish – õitsema • Abundant – rikkalik • Habitat degradation – elupaiga lagunemine • Poacher – salakütt • Social implication – sotsiaalne mõju References
Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid. Tänapäeval üha enam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku
a) ..................................... b) ..................................... c) ..................................... NB! Intensiivne vaid arenenud riikides! · Võrdle arengumaade omatarbelise ja arenenud riikide moodsa põllumajanduse mõju keskkonnale. Omatarbeline Intensiivne · Erosioon- · Taimekaitsevahendid, väetised, monokultuurid 4 · Niisutus sooldumine · Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades? (muldade sooldumine, hapestumine, tuule erosioon). · Milles seisneb huumuse tähtsus? · Inimtegevuse kahjustav mõju muldadele. Täida tabel.
liigniiskus · inimtegevus e.antropogeenne tegur- kujundab · aeg- määrab ära paksuse kultuurmuldasid, väetamine, niisutamine, kuivendamine. Degradeeruvad e.saastuvad mullad. Ülekasutamine- liigne karjatamine,monokultuurid. Mullahoriston Iseloomustus O- metsakõdu Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust. A-huumus Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises
Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud 32. Millest on tingitud mullastiku vaesumine? liigkarjatamine põllumajandus (väetised [saatumine], monokultuurid, mürkained [jäätmed], rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu) metsade taandumine looduslik mulla vaesumine (sademed, vooluvesi, tuul, tempratuuri kõikumine) erosioon 33. Mis soodustab kõrbestumist (antropogeensed tegurid)? Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne). Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung;
saabumist saartele olid sealseteks imetajate põlisliikideks Hawaii hallipäine nahkhiir ja Hawaii munkhüljes. Esimene inimkontakt polüneeslastega rikastas saare loodust. Uued invasiivsed liigid mõjutasid endeemsete liikide arvukust ning sissetoodud rotid ja sead mõjutasid suuresti kohalike linnuliikide arvukust. Samuti põhjustas liikide mitmekesisus metsade vähenemist, rohumaade teket ja keskkonnaseisundi halvenemist. Suuremat kahju tegi aga eurooplaste saabumine – sisseveetud monokultuurid mõjutasid saarte elustikku – metsaraie, linnade teke. See lisas Hawaii ohustatud liikide nimekirja veel mitmeid artikleid.[6] 2.7 Majandus Hawaii majandust on aegade jooksul toitnud mitmed tööstused. Peamised ekspordiartiklid on kohvi, makadaamia pähklid, ananass, eksootilised loomad, suhkruroog, mesi ja mesilased. Peamine toodang transporditakse Ameerika Ühendriikide läänerannikule.[6] 2.7.1 Turism Alates 1959. aastast on Hawaii saarestik populaarne turismi sihtkoht
d.MOLEKULAARSED MEETODID: Molekulaarsed meetodid võimaldavad mullaorganismide geneetilist mitmekesisust uurida ilma neid isoleerimata ja kultuuris kasvatamiseta , Teine lähenemine funktsionaalse mitmekesisuse mõõtmisel on kasutada mikroobikoosluse kui terviku funktsionaalseid näitajaid . Olulised ohudmullaelustiku mitmekesisusele:·Ökosüsteemi kadu ja fragmenteerimine·Saastumine·Maakasutuse intensiivistamine·Põllumajanduslikud monokultuurid ·Mineraalväetised·Kündmine·Pestitsiidid·Saastumine·võõrliigid ja geenid, mis introdutseeritakse juhuslikult või vabanevad GMO kasvatamisel. Bioloogilise mitmekesisuse termini kasutamisel tuleb objekt piiritleda kitsamalt Selleks sobivad: Funktsionaalsed organismirühmad (näiteks saprofüüdid)Taksonoomilised rühmad (primaadid, kõrgemad taimed jne.)Emotsionaalne piiritlemine (haruldased, ohustatud)
vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke; Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud. 32. Millest on tingitud mullastiku vaesustumine - Liigkarjatamine; Põllumajandus; Metsade taandumine; tööstus ja muud mulla saastumised(väetised, monokultuurid, mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35. Nimeta 5 energiaallikat - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. Taastumatud:
• Vastupidavad niidutaimed • Selgroogsed – värvulised Passiivne inimkaaslev elustik • Toiduparasiidid • Inimese parasiidid • Jäätmete elustik Rohelised koridorid • Puhkevõimalused, esteetika • Liikide linna-keskkonda sisse- ja väljarände teed • Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid • Monokultuurid • Liigivaesus ka alus- • taimestikus (erinevused loodusliku üheliigilise puistuga) • Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM • Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks
Putukas on suutelised leidma oma toidutaimi. Toidutaimede leidmiseks on oluline atraktiivse stiimuli tugevus, mis määrab ressursi kontsentratsiooni. Ehk siis mida madala on ressursi kontsentratsioon, seda raskem on kahjuril toidutaime leida (kahjur lahkub elukohast). 4. Taime „nähtavuse“ hüpotees – kultuurtaimede kaitse kahjustaja eest on vähenenud tänapäevaste põllumajandusmeetodite tõttu. Nimelt monokultuurid teevad kultuurtaimed herbivooride jaoks nähtavaks. Lisaks sellele suureneb see nähtavus tänu botaaniliselt lähedaste kultuuride kõrvuti kasvamisel. Seetõttu on monokultuurselt kasvatatavad taimed allutatud kunstlikele tingimustele, milles nende keemiline ja füüsiline kaitse pole piisav. Vaadeldud neljast hüpoteesist on süstemaatiliselt testitud ökoloogide poolt kaht: vaenlase
Palmõli mitte ainult ei kustuta kasvavat toiduvajadust, vaid seda kasutatakse ka kosmeetikas, pesuvahendites ja alternatiivkütustes. Metsa liigirikkus asendati üle liigiga, milleks oli õlipalm. Monokultuur on tootlik ja tõhus. Kohalikele pakub see töökohti. See on põllumajandulik tootmine. Teine näide massiivsest raiest on eukalüpt. Eukalüptist tehakse paberimassi. Istandused kasvavad, sest vajadus paberi järele on 50 aastaga viiekordistunud. Monokultuurid ei ole aga mets. Eriliigilisus on seal väga väike. Eukalüptipuu jalamil ei kasva midagi, sest nende maha langenud lehed on enamikule taimedele mürgised. Nad kasvavad kiiresti, kuid kurnavad veevarusid. Metsade hävitamine hukutab esmatähtsa, et saaks toota ülearuselt. Üle kahe miljardi inimese, mis on kolmanik planeedi rahvaarvust sõltub veel puusüsist. Haitis, ühes maailma vaesemas riigis, on puusöe tarbimine üks suurimaid. Kunagine Kariibi mere pärl ei
osa on tühine, enamasti me seda isegi ei märka . Pigem on nad kasulikud, sest aitavad säilida looduslikul mitmekesisusel, on toiduks parasitoididele 10 metskitse nisupõllu servas ühel päeval talve jooksul ei ole kahjustava võimega Kahjustus tekib Potentsiaalse kahjustaja massilise esinemise korral Seda mõjutab: ( OMANIKU KÄITUMINE pikaajalises või lühiajalises plaanis ( Monokultuurid ehk PIIRAMATU toidulaud ilma võimalike vaenlasteta ( Toitainete vaegus mullas (BM langeb, taimede tervislik seisund halveneb) ( Resistentsuse teke ( Alternatiivse toidubaasi kaotamine (paljud mullas elavad putukad toituvad mitmesuguste taimede juurtest, kuid kui need on põhjaliku umbrohu tõrje käigus täielikult kaotatud, siis ei jää neil muud üle, kui süüa neile
kiiremad ◦ Koosluse taastumine enam-vähem sarnases liigilises koosseisus ja struktuuris, nagu oli enne häiringut Ökosüsteemid on taastumisvõimelised, kui neil lastakse Häiringute tüübid Looduslikud: ◦ Põlengud ◦ Orkaanid ◦ Tornaadod ◦ Vulkaanipursked ◦ Pikaajaline põud ◦ Liustiku taandumine Antropogeensed - kaob võimalus ökosüsteemil taastuda ◦ Linnad ◦ Ulatuslikud põllud - monokultuurid ◦ Karjafarmid - kõrbestumine ◦ Reostused maismaal ja veekeskkonnas Suktsessiooni protsesside mõjutajad Kliima muutumine piirkonnas Inimmõju ◦ Reostus ◦ Eriti tundlikud on “kinnised” ökosüsteemid ◦ Väetamine ◦ Maastiku muutmine sellisel määral, et isetaastumine on võimatu ◦ Mulla vaesumine/veerežiimi kardinaalne muutmine ◦ Metsade ulatuslik raie: muutub kogu piirkonna aineringe ◦ Kõrbestumine: taim hävitatakse enne seemnete valmimist Tsükliline suktsessioon
Putukas on suutelised leidma oma toidutaimi. Toidutaimede leidmiseks on oluline atraktiivse stiimuli tugevus, mis määrab ressursi kontsentratsiooni. Ehk siis mida madala on ressursi kontsentratsioon, seda raskem on kahjuril toidutaime leida (kahjur lahkub elukohast). Taime ,,nähtavuse" hüpotees kultuurtaimede kaitse kahjustaja eest on vähenenud tänapäevaste põllumajandusmeetodite tõttu. Nimelt monokultuurid teevad kultuurtaimed herbivooride jaoks nähtavaks. Lisaks sellele suureneb see nähtavus tänu botaaniliselt lähedaste kultuuride kõrvuti kasvamisel. Seetõttu on monokultuurselt kasvatatavad taimed allutatud kunstlikele tingimustele, milles nende keemiline ja füüsiline kaitse pole piisav. Vaadeldud neljast hüpoteesist on süstemaatiliselt testitud ökoloogide poolt kaht: vaenlase hüpoteesi ja ressursi kontsentratsiooni hüpotees. 69
tarbijad toidu muretsemisel. Uued liikumised: Slow food Save food Save and grow Sustainable eating Nutrition security City gardening MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000kmruuds haritavat maad on kasutusest väljas Viljaka mullakihi kulumise peamised põhjused: Liigkarjatamine 35% Metsade taandumine 30% Põllumajandus 28% o Väetised o Monokultuurid o Mürkained o Rasked masinad o Liiga suured loomakarjad Tööstus 1% Muud 7% Looduslik mulla vaesumine - erosioon (mõjutatud sademetest, vooluveest, tuulest ja temperatuuri kõikumisest) Inimtegevus intensiivistab teda. Lahendused: Metsade istutamine, eriti nõlvadele Kaitseribade rajamine Segaviljelusmeetod Orgaanilised väetised Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks