58 Kiire juhtimisel käsutatakse kahte hammaspinget. Üks juhib kiirt rea piires vasakult paremale lineaarselt ja kiiresti tagasi. Teine juhib kogu kaadrit ülevalt alla ja siis kiiresti tagasi vasakusse ülanurkka. Kasutatavste puktide (pixel) arv mõjutab oluliselt pildi kvaliteeti. Selleks, et kiiresti juhtida mpunktidest kujundi moodustamist käsutatakse videomälu kus igale pixelile vastab monokroomsesl kuvaril üks bit. videomälu (Video memory) VRAM - Igasugune muutmälu, mida kasutatakse kujutiseandmete hoidmiseks. Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt
57 Kiire juhtimisel käsutatakse kahte hammaspinget. Üks juhib kiirt rea piires vasakult paremale lineaarselt ja kiiresti tagasi. Teine juhib kogu kaadrit ülevalt alla ja siis kiiresti tagasi vasakusse ülanurkka. Kasutatavste puktide (pixel) arv mõjutab oluliselt pildi kvaliteeti. Selleks, et kiiresti juhtida mpunktidest kujundi moodustamist käsutatakse videomälu kus igale pixelile vastab monokroomsesl kuvaril üks bit. o videomälu (Video memory) VRAM - Igasugune muutmälu, mida kasutatakse kujutiseandmete hoidmiseks. Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis
ülanurka ja kõik algab uuesti. Kiire juhtimisel käsutatakse kahte hammaspinget. Üks juhib kiirt rea piires vasakult paremale lineaarselt ja kiiresti tagasi. Teine juhib kogu kaadrit ülevalt alla ja siis kiiresti tagasi vasakusse ülanurkka. Kasutatavste puktide (pixel) arv mõjutab oluliselt pildi kvaliteeti. Selleks, et kiiresti juhtida mpunktidest kujundi moodustamist käsutatakse videomälu kus igale pixelile vastab monokroomsesl kuvaril üks bit. videomälu (Video memory) VRAM - Igasugune muutmälu, mida kasutatakse kujutiseandmete hoidmiseks. Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu.