Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasalainele ja keralainele? Tasa-paralleelne, kera-hajuv v koonduv. · Kuidas nimetatakse lainet, mille lainepikkus ei muutu? Monokromaatne laine · Nimeta põhivärvused. Punane, roheline,sinine · Kirjelda täielikku värvipimedust. Kogu maailm on must-valge v hallikas. · Kirjelda osalist värvipimedust. Peamiselt ei suuda eristada punast ja rohelist. · Mida näitab lainekiirus? Valguslaine poolt ajaühikus läbitud tee pikkus. · Mida näitab lainepikkus? Kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel. · Mida näitab laineperiood
8. Kirjelda valge valguskiire murdumist prismas (Newtoni katse) Prismas muutus valgus värviliseks ja väljudes eraldusid värvid veelgi 9. Mida nimetatakse spektriks? Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast. 10. Mida kujutab endast valge valgus? Valge valgus on liitvalgus mis sisaldab kõikvõimalikke lainepikkustega valgusi 11. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on kindla lainepikkusega valgus 12. Loetle spektrivärvid nende esinemise järjekorras Punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne 13. Millises vahemikus on nähtava valguse lainepikkused? 390-760 … nm (punktriiri kohal peaks olema lambda, ma ei oska seda arvutiga teha) 14. Mida kujutavad endas ultravalgus ja infravalgus ning kus nad spektris paiknevad? Infravalgus- valgus,mille lainepikkus on suurem kui 760 nm
valgustugevus risti selle pinnaga. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid ja seetõttu sõltumatutest allikatest pärinevad valguslained ei interfereeru. Pealegi on absoluutselt monokromaatne laine idealisatsioon, mis praktikas ei realiseeru mitte kunagi. Põhjus on järgmine.Reaalses valgusallikas on kiirgajaks aatom ja kiirgusakti tulemuseks piiritletud valguslaine-valgusosake footon. Ühe kiirgusakti pikkus on ca 1*10-8 s. See kestvus tuleneb energianivoode diskreetsusest. Footonite võimendis LASER-is on võimalik seda aega küll oluliselt pikendada, aga mitte lõpmatult, mida nõuab absoluutselt monokromaatne laine. Aines
aatomite/molekulidekogumi tavaseisund,milles ergastatud osakesi on vähem kui ergastamata osakesi LASERKIIRGUS TEKIB:stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirgurites saavutatakse pöördhõive,kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu LASERI EHITUS: *põhiosad:kiirgur(aktiivaine;tahkised/vedelikud/gaasid),ergasti ja optiline resonaator(peeglipaar) *lasereid nim ka valgusgeneraatoreiks *laserkiirgus on koherentne,monokromaatne,suunatud,üliintensiivne *laserkiirgust saab konsentreerida nii ajas kui ruumis LASERI KASUTAMINE *arvutid(cd- rom)*laserkassaator*laserprinter*laserplaat(cd) *lasernavigatsiooniseadmed*meditsiinis(naharavi,silmad)*tehnoloogias materjalide tootmiseks,keevitamiseksjne
Lainepikkus-lähim teekond samas võnkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse läbib ühe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine täisvõngete arv ajaühikus Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või
pisivigu. Pealegi saab Neweksi laseri kulunud detailid vahetada 5 minutiga, aga konkurentide toodete juures kulub selleks kuni pool päeva. STOPP! 1. Laserkiirgus tekib stimuleeritud kiirgusaktidel. Laserkiirguritelt saavutatakse põõrdhõive, kuhjates tugeva ergastusallika toimel aatomeid/molekule metastabiilsetele tasemetele abitasemete kaudu. 2. Laseri põhiosad on kiirgur, (aktiivaine), ergasti ja optiline resonaator (peeglipaar) 3. Laserkiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne; laserkiirgust saab tugevasti konsentreerida nii ajas (femtosekundilised välked) kui ruumis (mikromeetrised fookustäpid). Laser on oskamatul kastuamisel ohtlik!
milline sisu on kvantfüüsikas mõistel orbitaal?- elektroni liikumistrajektoori ümber tuuma energia tasemele vastav seisulaine. mispoolest eristub luminesents teistest valgustekke ilminguist? luminesentsi valgustekke põhjuseks ei ole keha hõõgveli kuumutamine . milles seisneb laseri kui valgusallika eripära? laseris sunnitakse aatomeid sähvatama kooskõlastatult, koherentselt. Seeläbi on laseri kiirgusvihus valgus koherentne, monokromaatne ning suunatud kitsasse vihku. kus kasutatakse lasereid? meditsiin(silma operatsioonid), holograafia, laserprinterid, laserplaadid, laserplaadi mängijad. kas statsionaarsetel orbiitidel tiirlevad elektronid kiirgavad elektromagnetlaineid? mida uuriti Rutherfordi katses?- Ei kiirga, uuriti aatomi ehitust, ruumikasutust elektronide ja tuuma paiknemist. Kirjelda Bohri aatomimudelit.- aatomi planetaarmudel, mida on täiendatud Bohri postulaatidega: 1
1/k2). K-algoleku nivoo nr, n- lõppoleku nivoo nr, R= 3,2*1015Hz. 10. Laser valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil. Idee 1917 a Einsteinilt. T.Miman ehitas 1960a. I laseri, mis tekitas nähtava valguse. Tööpõhimõte: a) Tekitatakse pöördhõive, b)footonid stimuleerivad aatomite ,,allatulemist", c)tekib koherentsete footonite laviin, mis väljub teatud hetkel laserist. Laserkiire omadused: koherentne, monokromaatne, väike hajuvus ja küllaltki suure võimsusega. Kasutusalad:tehnikas(laserprinterid,CD-lugeja, lasertööpingid), Meditsiinis,keemias,bioloogias. 11. Pooljuhid ained, mille takistus tempi tõustes väheneb. Nt. Si,Ge,As,In. Juhtivustüüp elektron-aukjuhtivus. Ehitus: (joonis) 12. Lisandjuhtivuse tekkimine: a)doonorlisand tekitab liigseid elektrone, pooljuhi nimetus: n-tüüpi pooljuht
Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 28. Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 29. Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 30. Lasereid kasutatakse kõiges, kus on vaja selliste omadustega kiirgust nagu laserid toodavad. Näiteks laserplaadid, laserprinterid, meditsiinis laserskalpellid jne. Lisaks veel teadustöös laserspektroskoopias. 31. Pooljuhtlaser - valgusdiood, mis annab koherentvalgust. Gaaslaser Liigituse aluseks on mehhanism, millega saavutatakse pöördhõive. 32
Mõõtmistulemused kantakse tabelisse; 8. Arvutatakse esimest ja teist järku spektrite järgi punasele ja violetsele piirile vastavad lainepikkused; 9. Leitakse mõlema värvuse korral lainepikkuste aritmeetilise keskmise. 3. Valguse interferents interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Tähendab lainete energia rummilist ümberjaotumist. Põhimõisted: 1)Monokromaatne valgus-koosneb ühe kindla lainepikkusega kiirgus. Kiirgavad lasereid. 2)Polükromaatne valgus-sisaldab erinevaid lainepikkuseid, mida saab nt.prisma abil spektris lahutada. 3)koherentsed valguslained-lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda; sagedus on võrdne. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist. Kui kaks lainet, mis on tekkinud, on samas faasis
8. Mis on lainefront? Lainefrondiks nimetatakse pinda, mis eraldab laine poolt häiritud ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud pole. 9. Mis on tasalaine frondiks? Tasalaine front on paralleelne kiirtekimp ehk valgusvihk, 10. Mis on keralaine frondiks? Keralaine front on hajuv valgusvihk 11. Mis on lainepikkus? Joonis Lainepikkus on kahes samas faasis oleva naaberpunkti vahel. 12. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on selline, milles lainepikkus ei muutu valgusel. 13. Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm 14. Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis on T 15. Mis on lainesagedus? Lainesagedus on suurus, mis näitab mitu võnget teeb laine vaadeldavad ajaühikus. 16. Mis on laine kiirus? Valemid Laine kiirus kui pika tee läbi laine kindlas ajaühikus Valem: v=f*= 17. Mis on laine faas
Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid lainepikkuseid( enamus valgusallikad) 3)koherentsed valguslained- võrdse sadegusega, faasinihe on muutumatu, käigu vahe on ½ perioodi ehk muutumatu ja laine kuju on muutumatu. Sekundaarlained interfereeruvad. (+joon.) b-max. v min. kaugus ekraanil otsesihist; d-naaberpilude vahekaugus; -laine kõrvelekalle otsesihist; a-ekraani kaugus piludest; -lainete käiguvahe ekraanil
Bohri kvanttingimuse ja De Brogbie võib määrata elektroni orbiidi raadiuse. Valemist on näha, et elektroni orbiidi ümbermõõt on võrdeline peakvantarvuga n ja elektroni lainepikkusega Λ. 2 *r=n*Λ Laser Kaasaegne aatomimudel võimaldas luua uut tüüpi valgusallika – laseri. Laser loodi 1960. Aastal. Laseritel on mitmeid eeliseid teiste valgusallikate ees: 1) Annavad kitsaid kiirte kimpe, hajumisnurgaga 10-5 radiaani. 2) Laseri valgus on rangelt monokromaatne – ühe kindla sagedusega, üht värvi. 3) Võimaldavad väga suurt võimsust, lühiaegselt ulatub võimsus kuni 1014 W / cm2 Kui me ergastame suurema osa keskkonna aatomitest ja laseme sellest keskkonnast läbi mingi taseme energiakvandi, siis selle kvandi toimel lähevad aatomid madalamatele energiatasemele, kusjuures kiirgub täpselt samasugune energiakvant nagu algselt keskkonda lasti.
objekti taga. Röntgenkavandid tekkivad vastastikuse mõju tulemusena elektronide pidurdumisel röntgenitoru anoodil. Röntgenkiirte saamine · Metallobjekti pommitamine kõrge energiaga elektronidega Röntgenkiiretoru Skaneeriv elektronmikroskoop · Ainele primaarse röntgenkiirte kimbu suunamine ning sekundaarse kimbu saamine fluorestsentsi teel · Radioaktiivse allika abil · Sünkrotroni abil Väga kallis Väga kõrge intensiivsus, väga monokromaatne Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Nimi tähendab ,,allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infrapunane kiirgus meditsiinis Infrapunane kiirgus leevendab valu, laiendades perifeerseid veresooni. Meditsiinis on
elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. Lasereid kasutatakse kõiges, kus on vaja selliste omadustega kiirgust nagu laserid toodavad.
enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid? Laser on seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 26. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 27. Milliste omadustega on laserite kiirgus? Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 28. Kus ja milleks lasereid kasutatakse? Lasereid kasutatakse elektroonikas, meditsiinis, tööstuses. 29. Mis liiki lasereid tead, mis on liigituse aluseks? Pooljuhtlaser, gaaslaser, värvlaser, välklaser. 30. Miks on laserkiirgus ohtlik? Laserkiirgus on ohtlik, kuna võib põhjustada silmakahjustusi ja põletushaavu.
24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25. Footon stimuleerib elektroni ,,alla" hüppama, võnkuma seisundite k ja m vahel. Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga h*f km. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 29. Laserikiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne. Laserikiirgust saab tugevasti kontsentreerida nii ajas kui ruumis. 30. Laserseadistega puutume kokku iga päev. Kasutatakse näiteks näitustel ja muuseumites (holograafia) ruumpilte ehk hologramme. Kauplustes loeb laserkassaator kauba ribakoodilt hetkega selle hinna ja nimetuse ning trükib tsekile. Samuti ka näiteks laserplaat ehk heli-ja videosalvesti, mida saab kasutada ka suurte teabehulkade salvestamiseks arvutis. 31
Juhtides läätsele monokromaatilise valguse, näeme kokkupuutepunkti ümbruses vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Neid nimetataksegi Newtoni rõngasteks. Valge valguse korral tekivad mitmevärvilised rõngad. Nähtuse lähemaks seletamiseks kasutame joonist 35. Sellel kujutatud lääts on väikese kõverusraadiusega ega vasta katsetingimustele, kuid kiirte käigu vaatlemiseks on selline süsteem mugavam. Langegu tasakumerale läätsele pinnanormaali suunas monokromaatne kiirtekimp, millest joonisel on näidatud vaid üks, punkti B langev kiir. Osa valgusest peegeldub punktist B tagasi, osa aga läbib õhuvahe ning langeb klaasplaadile punktis C. Siin jaguneb kiir jällegi kaheks: osa murdub klaasplaati, teine osa aga peegeldub läätse suunas tagasi. Kui õhuvahe läätse ja plaadi vahel on väike, siis on punktidest B ja C peegeldunud lained koherentsed ja nende liitumisel tekib interferentspilt. Arvestades, et
Ergastatakse mikrolainega 10000MHz 5.2 Spektroskoopia aparatuur Tüüpilise spektraal instrumendi skeem Valgusallikad: valgusallikas peab olema intensiivne ja stabiilne (päike 10-16 W/(m sr Hz), impulsslaser 1014 W/(m sr Hz) ). vesiniku vôi deuteeriumi gaaslahendus lamp hôôglamp wolframist filamendiga (sisaldab joodiauru, mis puhastab lambi sisepinda) laser (monokromaatne valgusallikas, kus täiteaine ergastatakse metastabiilsele nivoole ("negatiivne temperatuur") ja footoni spontaanne emissioon käivitab teiste footonite kiirguse, mida vôimendatakse peeglitega laseri otstes) Protsessid laseris (vasakul) ja laseri ehitus (all)
● Volframlamp (nähtav ja IR ala, 320-2500 nm) - volframi traat kuumutatakse 2870K juures. Emiteeritav kiirgus omab max intensiivsust u 1200 nm juures. Ühekiireline instrument: Monokromaatorist väljuva kiirguse ette asetatakse nn tühiproov ja seejärel uuritav proov. 100% neelduvus (A) seatakse blokeeritud kiirega (shutter). Tühiproov annab 0% neelduvuse ja peab sisaldama samu aineid, mis uuritav proov (nt lahusti). Kahekiireline ehitus: Monokromaatne kiir jagatakse kaheks, üks läbib tühiproovi, teine uuritavat lahust. Mõlemad proovid mõõdetakse ühesugustel tingimustel. 17.Kuidas tekib absorptsiooni spekter 1. Molekul neelab footoni hν ja ergastub M + hν → M* 2. Ergastatud molekuli eluiga on 10-8 – 10-9 s 3. Relakseerumisel muutub ergastav energia tavaliselt soojusenergiaks M* → M + soojus Samas võib see olla ka mõni fotokeemiline protsess (lagunemine) või fluorestsents/fosforestsents 18
Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). Standardlahuse ja uuritava lahuse absorbtsioonide võrdlemisel on võimalik uuritava aine kontsentratsiooni määrata. A muundatakse fotoelemendi (4) abil elektrivooluks, mis registreeritakse (5). Voolutugevuse vähenemine näitab lahuse suuremat neeldumist ehk intensiivsemat värvi. Voolutugevuse muutus viiakse üle neeldumisühikuteks ehk absorbtsiooni ühikuteks.
Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). Standardlahuse ja uuritava lahuse absorbtsioonide võrdlemisel on võimalik uuritava aine kontsentratsiooni määrata. A muundatakse fotoelemendi (4) abil elektrivooluks, mis registreeritakse (5). Voolutugevuse vähenemine näitab lahuse suuremat neeldumist ehk intensiivsemat värvi. Voolutugevuse muutus viiakse üle neeldumisühikuteks ehk absorbtsiooni ühikuteks.
Põhineb ultraviolett või nähtava elektromagnetkiirguse intensiivsuse muutumisel, kui ta läbib lahust, mis on asetatud läbipaistvasse küvetti. 11.Bouguer-Lambert- Beer´i seadus On seotud omavahel läbilaskvus ja lahuse kontsentratsioon. A= -logT - optiline tihedus või neelduvus T - läbilaskvus P0 ja P - kiirguse intensiivsus enne ja pärast küveti läbimist b - kihi paksus või optiline teepikkus Cm - lahuse molaarne kontsentratsioon - neelduvustegur Monokromaatne valgus lainepikkusega läbib uuritava lahuse küvetti; kui uuritav lahus neelab selle lainepikkusega valgust, siis proovi läbinud valguse intensiivsus on madalam kui esialgne valguse intensiivsus; valguse neeldumine kihis on võrdeline esialgse valguse intensiivsusega P0 ja kiirgust neelavate osakeste kontsentratsiooniga. 12.UV-Vis spektromeetri ehitus Lambid - deuteeriumlamp (160-375nm) spekter tekib deuteeriumi elektrilisel
millist valgusvärvi tal vaja on. Valgusteraapia seansse tehakse kord kuus, Valgusedoos täiskasvanule on kümme minutit, lastele viiest minutist kuni seitsme ja poole minutini olenevalt lapse vanusest. Seanssi jooksul terapeut vestleb teiega, juhendab Teid aparaadi kasutuse osas ja seanssi järgselt annab tagasisidet valgusvärvide osas. Soovi ja vajaduse korral võib lühikesi valgusteraapia sessioone (30 min.) kombineerida pikemate 1-1,5 tunniste psühhoteraapia sessioonidega. Monokromaatne ehk samasageduslik valgusteraapia tugevdab immuunsüsteemi ja rakkude ainevahetusprotsesse kehas, aidates seeläbi organismil toime tulla erinevate vaevustega. Tugevnenud immuunsüsteem tekkitab kehas detoksikatsiooni protsessi seetõttu tehakse valgusteraapia sessioone 1 kord kuus. Monokrom valgusteraapiat kasutatakse immuunsussüsteemi tugevdamiseks, ainevahetuse aktiviseerimiseks, aju neuronite vaheliste seoste aktiviseerimiseks ja loomiseks, ajukahjustuste ravis,
Miks? 7 Me räägime punase valguse kvandist või rohelise valguse kvandist. Kas on mõtet rääkida ka valge valguse kvandist? Ei 8 Kui me hakkame näiteks metallitükki kuumutama, siis läheb see esiti punaseks, hiljem juba oranziks jne. Miks? Punase valguse kvandil on väiksem energia kui oranzi või kollase valguse kvandil ja selle tekitamiseks piisab madalamast temperatuurist kui oranzi või kollase valguse kvandi tekitamiseks. 9 Muutuva intensiivsusega I monokromaatne valgus langeb metallplaadile. Milline järgmistest graafikutest kujutab õigesti fotoelektroni kineetilise energia sõltuvust valguse intensiivsusest? 10 Oletame, et valguslainel ja helilainel on ühesugune sagedus. Kummal on aga suurem lainepikkus? Valguslainel on suurem lainepikkus. Ülesanded 1 Aatomite kiirgusspektrit nimetatakse "aine sõrmejäljeks"? Miks Kuna see on omane ainult antud aatomile. 2 Vesiniku aatomi spektris on palju jooni
on maaratud kvantarvude nelikuga n, l, m, s; ? energia miinimumi printsiip Spektrite jaotus tekkepohjuse jargi: ? kiirgusspekter naitab, millise lainepikkusega ja intensiivusega keha kiirgab. ? neeldumisspekter naitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. Kiirgusspekteris ja neeldumispektris asuvad jooned samadel kohtadel. Laser: Light Amplication by Stimulated Emission of Radiation. See tahendab valguse voi mendamist stimuleeritud kiirguse abil. Laserikiirgus on monokromaatne ja koherentne. Energiakvant energia väiksem jagamatu osa Osakeselaine dualism: ? Laineomadusi (interferents, difraktsioon) on eksperimentaalselt registreeritud elektronidel, neutronitel, aatomitel. ? Laineomadused on koikidel kehadel, ka makrokehadel. ? Osakeselaine dualism ehk kahesus on looduse uldine omadus. Aatomituuma ehitus: ? Tuum on kerataoline suure tihedusega objekt aatomi keskmes. ? Koosneb nukleonidest: ? prootonid, laenguga +e, ? neutronid, neutraalsed.
koefitsientidega reaktsioonivõrrandis. 14. Spektrofotomeetria 1. Sõnastada Lambert-Beeri seadus ja kirjutada valem. 2. Mida mõõdetakse spektrofotomeetriga? Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust 3. Missugustest osadest koosneb spektrofotomeeter? Valgusallikaks on hõõglamp (volframlamp, nähtavas piirkonnas) või deuteeriumilamp (UVpiirkonnas). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele, mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb küvetile, milles on lahus, edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) (absorptsioon (A)). Absorptsioon muudetakse fotoelemendi abil elektrivooluks, mis registreeritakse. 4. Mis on valguse läbilaskvus ja kuidas on see seotud optilise tihedusega? Lahuse läbinud valguse intensiivsuse ja lahuse langeva valguse intensiivsuse suhet nimetatakse läbilaskvuks. 5. Mis keemiline ühend on kriit ja mis toimub selle reaktsioonil HCl-ga?
nõrgendamisest teistes punktides. Youngi interferentsikatse 1802.a Valgustatud pilu taga asub piluga paralleelne ekraan, millesse on lõigatud piluga paralleelsete pilude paar. Pilude paar lõikab välja kaks sama faasiga allikat. Nende poolt kiiratavad lained interfereeruvad ekraanil, andes pildi, kus interferentsimaksimumid (heledad ribad) vahelduvad tumedate miinimumidega. Ainult koherentsete valguslainete puhul: 1. Monokromaatne valgus(sama sagedus,lainepikkus, võnkeperiood). 2. Püsiva faasivahega. Rakendusi: Gaasi murdumisnäitajate määramiseks. Väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. Pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. · Valguse difraktsioon, Huygens'i printsiip (+joonis, selgitus, tingimused) Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas
augud P-piirkonda. Laengud põhjustavad dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe, mida nimetatakse fotoelektromotoorjõuks. 42. Valgusdiood. Millest sõltub valgusdioodi värvus? Valgusdiood (LED-Light Emitting Diode) – PN-siirdega pooljuhtelement, mis kiirgab ümbritsevasse ruumi elektromagnetlaineid. Elektromagnetlained võivad paikneda spektri nähtavas osas või infrapunases osas. Valgusdiood kiirgab kitsa spektriga valgust (monokromaatne). 43. Milleks on vaja valgusdioodi ühendamisel vooluringi kasutada takistit? Sest valgusdioodi PN-siire ei kannata kõrget pinget. 44. Bipolaartransistor, tööpõhimõte, siirete nimetused, juhtivustüübid. Bipolaartransistor – aktiivne pooljuhtseadis, mis koosneb kolmest P- ja Njuhtivusega kihist ning kahest nendevahelisest PN-siirdest. Võimendusprotsessist võtavad osa nii augud kui ka elektronid. Transistoril on kolm terminali, millega on ühendatud transistori kolm kihti Emitter
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 17 (43) 4.3.2 Laserdiood Laserdioodis ehk injektsioonlaseris tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiski elektronide ja aukude rekombineerumisel. Laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult (LASER- Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation -"valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu"). Sel juhul tekkinud kiirgus on monokromaatne ja koherentne s.t. elektromagnetlainete faaside vahe püsib muutumatuna. Laserdioodi struktuur on näidatud joonisel 4.13. Joonis 4.13. Laserdioodi struktuur (a) ja stimuleeritud kiirguse spektri näide (b) [2]. Valguskiirguse tekkimiseks on vaja, et stimuleeritud rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua olukord, mispuhul aatomite kõrge energeetiline
(õpik) Salejev 3. osa lk 61 Interferents tekib kahe või enama koherentse laine liitumise tulemusel. Interferentsi korral tekib mingil alal püsiv valguse intensiivsuse maksimumide ja miinimumide jaotus-interferentsipilt. Lained on koherentsed kui nende faasivahe jääb konstantseks. Kaks ühesuguse sagedusega lainet on koherentsed. 29 Monokromaatne laine on ühesuguse sagedusega laine (ühevärviline) 54. Difraktsioon Huygens-Fresnelli printsiip. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Selle nähtuse korral geomeetrilise optika seaduspärasused ei kehti. Eristatakse Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad
78 Küllalt levinud on ameerika süsteem. Sel puhul koosneb tähis kuuest elemendist: esimene on täht, mis määrab toru liigi (A - kineskoop, M - monitor); teine on arv, mis väljendab ekraani diagonaali; kolmas on kolmetäheline tähis, mis määrab toru iseärasused ja ka tarnija; neljas element on kahekohaline arv, mis määrab modifikatsiooni; viies element on täht, mis määrab luminofoori (X - värviline, M - monokromaatne); viies element on kahekohaline number, mis määrab toru komplekteerituse. Näitena: A51KAS40X02. Vene tüübitähis koosneb neljast elemendist: esimene on arv, mis väljendab ekraani diagonaali või diameetrit sentimeetrites; teine element on kahetäheline ja ta määrab toru kasutusala ( K - kineskoobid, O - ostsilloskoobitorud); kolmas element on tüübi number; neljas element on täht, mis iseloomustab ekraani omadusi (I valge, U - kolmevärviline mosaiik). Näitena: 43 K2 .
101 Ergastatud oleku energia Metastabiilse oleku energia laserkiirgus Põhioleku energia Stimuleeritud kiirguse korral on kõikidel lainetel ühesugune faas, mis on määratud selle laine faasiga, mis tekitas kiirguse, siit kiirguse koherentsus. Kuna elektronide üleminek toimub ainult kahe energiataseme vahel, siis on tekkiv kiirgus ka monokromaatne. Üleminevate elektronide suur arv põhjustab kiirguse suure intensiivsuse. Ainet, kus saab tekitada pöördhõive, nimetatakse aktiivaineks. Laseris on aktiivaine pandud kahe paralleelse peegli vahele, millest üks on osaliselt läbilaskev ja sellest tuleb laserivalgus välja. Peegleid nimetatakse optiliseks resonaatoriks. Peeglid sunnivad valgust aktiivainest läbi käima mitu korda ja see tagab elektronide täielikuma ja kiirema vabastamise metastabiilselt nivoolt.
annaabi.ee 
