Possible Answers A. Kahe erineva elemedi aatomid moodustavad erinevad kris B. Lahustaja komponent seob lahustatava komponendi aatom C. Asendatakse osa lahustaja komponendi aatomeid lahustuv D. Lahustaja komponendi aatomite vahele (tühimikesse) paig 6. Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? Possible Answers A. Puhtad metallid on monokristalsed B. Monokristalsed struktuur saadakse kui luuakse tingimused C. Monokristalne struktuur koosneb monoliitsetest plokkides D. Monokristalses struktuuris on aatomid järjestatud katkema 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Possible Answers A. Metallil puudub kristallile omane korrapärane aatomit B. Sõltuvalt temperatuurist on mõnel metallil erinev kris C. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt D. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aat 8. Millised väited on õiged?
tardfaasid, muutus L->A+B c. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse d. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C Question 5 (10 points) Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? (õigeid vastuseid võib olla enam kui üks) a. Monokristalses struktuuris on aatomid järjestatud katkematult b. Monokristalne struktuur koosneb monoliitsetest plokkidest c. Puhtad metallid on monokristalsed d. Monokristalsed struktuur saadakse kui luuakse tingimused kristalli kasvuks ühest kristalliseerumiskeskmest (Tuntumad on Bridgmani ja Czochralski meetod) Question 6 (10 points) Kas raual esineb polümorfismi? a. Esineb, kui sulamis on ka süsinik b. Ei esine c. Olenevalt raua süsinikusisaldusest esineb d. Esineb, muutus toimub kahel temperatuuril 911 C, 1392 C
(õigeid vastuseid võib olla enam kui üks) Correct Student Response Value Answer A. Monokristalsed struktuur saadakse kui luuakse 50% tingimused kristalli kasvuks ühest kristalliseerumiskeskmest (Tuntumad on Bridgmani ja Czochralski meetod) B. Monokristalne struktuur koosneb monoliitsetest -10% plokkidest C. Monokristalses struktuuris on aatomid järjestatud 50% katkematult D. Puhtad metallid on monokristalsed -20% Score: 10/10 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Correct Student Response Value
päikesevalguse abil toodetud elektrienergiat kui ka lisaenergiaallikas, mis toodab energiat päikesevalguse puudumisel. Päikese abil elektrienergia tootmine Praegusel hetkel on kasutusel kahte tüüpi päikesepaneele: Polükristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 17% Monokristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 20%, kuid kallimad Nii mono- kui ka polükristall paneelide tootlikkus Eestis on sama. Monokristalne päikesepaneel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikesepaneelid Elektrivõrku ühendatavad päikesepaneelid muundavad päikese kiirgusenergia otse elektriks. Päikesepaneelide-süsteemi kasutamine on täiesti automaatne.
Asendatakse osa lahustaja komponendi aatomeid lahustuva 0% komponendi aatomitega D. Kahe erineva elemedi aatomid moodustavad erinevad 0% kristallivõred, mis asetsevad teineteise suhtes kihtidena väikeste vahede tagant. 6. Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? (õigeid vastuseid võib olla enam kui üks) Student Response Value Correct Answer A. Monokristalne struktuur koosneb monoliitsetest plokkidest -10% B. Puhtad metallid on monokristalsed -20% C. Monokristalses struktuuris on aatomid järjestatud katkematult 50% D. Monokristalsed struktuur saadakse kui luuakse tingimused 50% kristalli kasvuks ühest kristalliseerumiskeskmest (Tuntumad on Bridgmani ja Czochralski meetod) http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05
värvusega (kuld) või punakas-oranži värvusega (vask). 18. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Optiliste omaduste kasutamine. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Kõige rohkem neeldub rohelises klaasis roheline värvus, läbib sinine ja kollakas-oranž – need annavad kokku rohelise. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, on ta värvitu: ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir. Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Rubiini värvust määravad valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni eralduv kiirgus. Peegeldunud valguses on värvus sama, mis läbib materjali. Kuid see pole alati nii. Küljelt
oranzi värvusega (vask). 22.Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 12- 7 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelu-tsoonis. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5). Materjali
(10.4.4, 10.5), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused,
4.4, 10.5, 10.6), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused,
27. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitideoptilised omadused. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 12-7 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 12-8 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide
4.4, 10.5, 10.6), antud joon 10-6 ja 10-8 10.4.4 Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 10-6 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi
annaabi.ee 
