eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt – vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt – president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) – riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) – kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu teostamisel andma haldusakte või rakendama muid avalik-õiguslikke üksikabinõusid.
(otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 27 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu
(otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 4. §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus.
(otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ. 33 Ametiasutus (funktsionaalses tähenduses) kõik organid, mis on pädevad avaliku võimu