Eesti, minu viimane kiri Sulle ja kodustele
Seda tendentsi kasutab ka meie idanaaber hästi ära, olles loonud hirmuõhkkonna ning ajanud
inimesed ärevile. Parimal juhul tekitab see kodanikes ühtsustunnet, aga võib juhtuda ka, et
mingi osa võib meelevaldsete arvamuste ja käsitlustega kaasa minna. Eriti kui mängus on
erinevad rahvusgrupid. Palju on inimesi, kes jälgivad ainult ühte meediakanalit, loovad oma
arvamuse ühe artikli või filmi põhjal ja hiljem kuulutavad seda absoluutse tõena. Erinevalt
teaduslikest artiklitest või monograafiatest ei pruugi lühikesed uudisnupud ja arvamusartiklid
põhineda faktidel, vaid emotsioonidel. Elame ajal, mil infoküllus võib teha meile karuteene ja
tulevikku silmas pidades on see riigi jaoks üks olulisemaid väljakutseid. Lendlehed ja raadio
on asendunud televisiooni ja interneti hoomamatu mõjuvõimuga.
Ukrainas toimuvast ei saa üle ega ümber, kindlasti on rõhuasetus sellel ka presidendi
aastapäevakõnes. Tuletatakse jälle meelde, kuidas Venemaa on agressor, kuidas lääneriigid
annaabi.ee 
