rohkem toorkiudu), tärklisevaeseim, kõrge tuhasisaldus. • Oder – kõrge tuhasisaldus. 28 • Teravili inimesele tähtis valguallikas. • Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. • Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. • Eriti väärtuslik on kaera valk. 29 • Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape). • Soodustab vaimsete võimete arengut. 30 Teraviljade glutamiinhappe sisaldus (g/kg) 31 Gluteen • Tähtis on gluteenisisaldus (gluteen – küpsetamisel kalgenduv valk). • Muudab jahu ja vedeliku sõtkumisel kleepuvaks ja elastseks massiks. • Etendab tähtsat osa taina kerkimisel (venib mehhaaniliselt töödeldud (sõtkutud) tainas, hoiab kinni taina käärimisel tekkivat
Tärklisevaeseim kaer. Kõrge tuhasisaldus kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas. Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. Eriti väärtuslik on kaera valk. Kaer on kõige suurema rasvasisaldusega Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape). See soodustab vaimsete võimete arengut 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Teraviljad on rikkad Ca, P, Mg, K, Cl, Fe, Mn, Zn, Cu poolest 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? Kõige rohkem esindatud on B-rühma vitamiinid ( veel on esindatud E ja karotiin) 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Isekuumenemine