Keha ja vaim? Kõigil inimestel on arvatavasti keha ja vaim(hing),kuid loomad puhul on see siiski veel vaieldav. Veel eristatakse kehalisi ning hingelisi rõõme ja kannatusi.Lisaks saab keha ja vaimu teooriad jagada kahte gruppi:dualistlikeks (ld duo 'kaks') ning monistlikeks (kr monos'ainus').See arutlus käsitlebki nende kahe teooria erinevusi ja sarnasusi.Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad
Hiljem rõhutati hierarhiat ja siis tuli klassivorm. Ennem polnud domineerimist; eksisteeriti tervikuna. 60. Mis on Bookchini arvates keskkonnakriisi peamiseks põhjuseks ja kuidas saab olukorda parandada? Sotsiaalsed probleemid inimühiskonnas. Kasu teenimine, tööstuse laienemine, progress=omahuvi. Me keskendume kriisi sümptomitele, aga mitte kriisile endale. Sotsiaalne ökoloogia. Muretseda terve kogukonna eest ja omad huvid maha suruda. 61. Mis iseloomustab Stone’i järgi monistlikku moraalifilosoofiat? Miks ta peab seda eluvõõraks? Üks vaatenurk on arvatavasti rajatud ühe olulisema moraalse omaduse najal. Pole olemas alterantiivi. On vaid üks sidus ja printsiipide kogum, mis tegeleb moraalsete asjadega. Peavad olema erinevad skeemid. 62. Millised muutujad määravad Stone’i järgi moraaliotsuseid? 63. Mida peavad Light’i liigituse järgi oluliseks materialistid, mida ontoloogid? 64. Kuidas iseloomustab Light metateoreetilist pragmatismi? 65
ajalooõpikutes näidatakse seda täielikult pealesurutud ja võltsitud liitmisena, anslussina). Pärast II maailmasõda on RÕ-s suurt tähendust omandanud inimõiguste alased konventsioonid. Demokraatlik riik peab neid tahes tahtmata arvestama enda põhiõiguste kataloogi väljatöötamisel. Sõltuvalt sellest, milline on välislepingute siseriikliku rakendamise ehk otsekohaldamise võimalus, jagunevad riigid dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi kuuluvaks. Dualistlikule süsteemile omane see, et välislepingut ei saa riigi siseselt otse kohaldada, isik ei saa vahetult lepingule tuginedes siseriikliku kohtu kaudu oma õigust nõuda. Lepingu põhimõtted, et neid rakendada saaks, tuleb dualistlikus süsteemis need kodifitseerida siseriiklikus õiguses ja isik saab oma õigusi nõuda üksnes siseriiklikul tasandil. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt
Nad võivad olla kas: 1) kõrgemal konstitutsioonist või võrdsel tasandil 2) madalamal konstitutsioonist, kuid kõrgemal teistest õigusaktidest 3) võrdne seadustega 4) madalas seadustest, kuid kõrgemal või võrdne täitesaatva võimu aktidega Kui on samals tasemel siseriiklike seadustega, siis tuleb arvestada printsiipe lex specialist derogat legi generali, lex posterior derogat legi priori, lex posterior generalis non derogat priori speciali. 4 Eesti järgib monistlikku lähenemist ning inkorporatsiooni tulemusena moodustab rahvusvaheline õigus osa siseriiklikust õiguskorrast ja kuulud üldjuhul otsekohandamisele. Rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid saavad oma kehtivuse PS 3§st "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa". PS 123 § lg 2 näitab, et rahvusvaheline leping on kõrgemal mis tahes teisest õigusaktist ning seda ka hilisema õigusakti suhtes. St et Eestile siduvad
*4. Kas tänapäevasele kapitalismile on omane kombinatsioon ühelt poolt ressursside paigutamine (finantseerimine) avaliku eelarve kaudu ja teisalt tootmine eraettevõtetes? *5. Majandusliku ja sotsiaalse liberalismi juured. Kaasaegse liberalistliku mõttesuuna teerajajaks peetakse konventsionaalselt John Locke`I poliitilist filosoofiat. Locke`i veendumus oli et riik peaks rajanema lepingutel ning mistahes valitsusel ei tohiks olla absoluutst või monistlikku võimu. Liberaalne liikumine arenas alguses põhimõttelislet vastukaaluna absolutistliku riigi võidukäigule 18-19. sajandi Euroopas. Taotleti valitsuse võimu piiramist, kuna see kaitses väljakujunenud institutsioone ning traditsioone ja sedaviisi piiras individuaalset vabadust; nõuti konstitutsioonilist monarhiat, hiljem vabariiki, võimude lahusust, riigi sekkumisest vabaturumajandust jm.
2) rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid - sisaldavad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttei ja need loetakse riigile siduvaks ka siis, kui riik pole nendega ühinenud või on neist lahti öelnud (Näiteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid). 24. Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem? Kumba kasutatakse Eestis? Rahvusvaheliste lepingute siseriikliku tähenduse kohapealt eristatakse dualistlikku ja monistlikku süsteemi: Dualistlikku süsteemi puhul siseriiklikku õigust ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud hoitakse rangelt lahus. Siseriiklikus kohtus on selle süsteemi järgi kaitstavad ainult siseriiklikus seaduses loetletud õigused. Riigi suhtes jõus olevale välislepingule siseriiklikus kohtus sellise süsteemi puhul pole võimalik tugineda. See süsteem tähendab seda, et
See, mida täpselt lugeda üldtunnustatud põhimõtete hulka (eriti mis puudutab konventsioone), pole lõpuni selge. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohustuslikkus E jaoks on selgesõnaliselt fikseeritud PS § 3-s, analoogilised normid sisaldusid ka 1920.a ja 1937.a PS-tes. VIII. riigiõiguse norme sisaldavad välis-(rahvusvahelised)lepingud. Välislepingute (reaalne) riigiõiguse allikateks olek seondub sellega, kas vastav riik kasutab dualistlikku või monistlikku süsteemi. Dualistliku süsteemi korral eksisteerivad paralleelselt siseriiklik ja rahvusvaheline õigus. Riigi poolt sõlmitud välislepingud ei ole dualistliku süsteemi korral riigisiseselt otse rakendatavad, s.t. isik ei saa dualistliku süsteemi korral nõuda, et tema suhtes otse kohaldataks välislepingu sätteid, ehkki see leping on riigi suhtes jõus. Selleks, et isik saaks lepinguga antud õigusi kasutada, tuleb vastu võtta riigi poolt