Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg ja loodud tulu; 3. monetaristlikus makroökonoomikas rahaturg ja hinnatase. Kasulikkus- on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Alternatiivkulu- defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Vajadused- majandusõpetuses väidetakse, et inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest kaupade järele ja hinnangutest nende kasulikkusele.Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega.
8.7. Raha pakkumise ja üldise hinataseme seotus vahetusvõrrandis Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Mv=PY 24 8.8. Rahanõudluse ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsuse mõjutegurid Mida kõrgem intressimäär, seda väiksem raha nõudlus. 8.9. Rahapoliitika käsitluse erinevused keinistlikus ja monetaristlikus teoorias Keynesi arvates on L-kõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates mitteelastne ja stabiilne. Keinsistide arvates on rahal palju asendajaid ja inimesed lülituvad kergelt ühelt aktivalt teisele. Monetaristid rõhutavad raha kui vahetusvahendi funktsiooni ja seega pole raha ka eriti asendatav 8.10. Raha pakkumine (M0 ja M1) Eestis sõltub muutustest valuutareservides ja reservvaluuta kursist teiste valuutade suhtes. 8.11
annaabi.ee 
