VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d
Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust edendada ja kontrollida. Eesmärgid on sarnased, ettepanekuid on lihtne teha, kuid teostada raske. 4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=100-10x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui: a) kogupakkumine kujuneb täieliku konkurentsi tulemusena ning seda väljendab valem p=10+5x b) illustreeri eelnevat lahendust graafiliselt
c. sidus USA dollari kullaga d. keelustas laenude andmine arengumaadele 12. Maksebilanss iseloomustab: a. riigi üldist heaolu b. riigimaksete laekumist c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ülejäänud maailma vahel d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 13. Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a
1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliitika eesmärk • Stabiilne majandus • Hindade stabiilsus - Mida stabiilsem on hinnataseme tõus, seda paremini
4. Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas. Postkeinsistlikud majandusteadlased: 1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne. 2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel. 3. Majanduses domineerivad võimsad ametiühingud ja korporatsioonid. 4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda. 5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama: · demokraatlikku planeerimist · eelarvepoliitikat · monetaarpoliitikat ning tulupoliitikat Pikad (40-60 aastat) äritsüklid (innovatsioon), nn. Kondratjevi lained Lühikesed (15-20 aastat) äritsüklid (majanduslik aktiivsus), nn. Kuznetsi lained Phillipsi kõverast loodeti poliitikutele lihtsat vahendit töötuse ja inflatsiooni reguleerimiseks. 1958 aastal avaldas A.W. Phillips artikli, milles kirjutas sõltuvusest töötuse määra (U) ja inflatsioonimäära (p) vahel. Seega tuli inflatsiooni vähendamiseks suurendada töötust ja vastupidi.
muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub. 31. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a) erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas; b) valitsuse valitsuse fiskaalpoliitilised fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu; c) kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat. d) fiktsioon, mida kunagi reaalses majanduses ei kasutata. 32 Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: 32. a) sisuliselt riigi keeldumine eravahendite (kommertslaenude) kaasamisest eelarves; b) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika poolt poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule; c) fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 33
b. kehtestades eksportkvoodid c. piirates sisetarbimist d. võimaldades eksporttoetusi 14. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 90000 SEKi? a. 6787£ b. 36769£ c. 13575£ d. 90000£ 15. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis ahistab monetaarpoliitikat b. majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela c. majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni d. majanduspoliitika, mis on suunatud majandustegevuse laiendamiseks 16. Monetaar- ja fiskaalpoliitika: a. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid b. mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse c
vanadussõltuvusmäärast madalam Ükskõiksuskõver see on joon, mis Stabiliseerimise instrumendina kasutab riik nii Eestis kulutati 2003.a. 1411 PPS 1 elaniku järgmistel põhjustel: väljendab graafiliselt seost, mille iga punkt fiskaalseid vahendeid (maksude kujundamine) kohta.. EL riikides keskmiselt oli see näitaja keskmine pensionilejäämise iga on ametlikust esitab kahe toote tarbijaid võrdselt rahuldavaid kui ka monetaarpoliitikat (rahapoliitikat, mis 2003.a. 6926 PPS1 ühe elaniku kohta . pensionieast madala soodustingimustel kombinatsioone. Ükskõiksuskõver väljendab mõjutab majandust rahapakkumise ja krediddi Teiseks iseloomustatakse heaoluriigi vanaduspensionide tõttu erinevate kaupade tarbimise kasulikkust või kättesaadavuse muutmise kaudu). efektiivsust ehk sotsiaalkindlustuse taset tööpuuduse tõttu pensionieelses eas
28. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada: a. piirates väliskapitali voolu Eestisse b. * võimaldades eksporttoetusi c. piirates sisetarbimist d. kehtestades eksportkvoodid 29. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 90000 SEKi? a. * 6787£ b. 13575£ c. 36769£ d. 90000£ 30. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis ahistab monetaarpoliitikat b. * majanduspoliitika, mis on suunatud majandustegevuse laiendamiseks c. majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni d. majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela 31. Industriaalpoliitika kujutab endast: a. valitsuse suuna võtmist rasketööstuse eelisarengule b. kergetööstuse ja põllumajanduse taotluslikku alafinatseerimist c. * katset suunata ressursse ühest majandusharust teise eesmärgiga kiirendada majanduslikku evolutsiooni d
tiühi d jja korporatsioonid. 4. Turujõud on liiga nõrgad, et iseseisvalt majandusest kosuda. 5. Valitsuse sekkumine hädavajalik, peaks kasutama: · demokraatlikku planeerimist · tulupoliitikat · eelarvepoliitikat l liitik t · monetaarpoliitikat 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Määramatus turumajanduses, Tekkis vastukaaluna A. Smithi info ebaühtlane jaotus "nähtamatu nähtamatu käe käe" ideele. ideele
Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal- ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll.
Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- e. eelarvepoliitika Eelarve E l suurus, juhul
11 toodete ja kaupade peale või tõsta otseseid makse. Tänu sellele on võimalik vähendada riigieelarve defitsiiti või suurendada eelarve sufitsiiti. (Forsythe 2012) Võimalus on ka võta kasutusele muudatused monetaarpoliitikas ehk rahapoliitikas. Selle all mõeldakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. (Eesti Pank 1996, :3-5) Selleks, et inflatsiooniga võidelda tuleb monetaarpoliitikat karmistada. Peamised tegurid on intressimäära tõstmine, reservi nõuete karmistamine ja vähendada ringluses olevat raha. Monetaarpoliitika karmistamine võimaldab vähendada tarbijate ja investeeringute kulutusi ning ringluses olevat raha. Intressimäärade tõstmisega on indiviidil kulukam laene võtta, reservinõuete karmistamisega peab pank suuremaid reserve hoida ning keskpangad võivad hakkata raha laenama võlakirjadega, millega väheneb raha mass ringluses
Loengu eesmärk: Tutvustada valitsuse rolli turumajanduses ning selgitada valitsuse sekkumise põhjuseid Riigi osa majanduses Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärjed Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikat ja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades Valitsuse neli põhilist rolli majanduses: -ressursside ümberpaigutamine -ümberjaotav roll -regulatiivne roll -stabiliseeriv roll Valitsuse rollid majanduses – ressursside ehk tootmistegurite ümberpaigutamine - maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida.
annaabi.ee 
