Jaguneb maksupoliitikaks, kulutustepoliitikaks, tasakaalupoliitikaks ja laenupoliitikaks. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on suunatud riigi keskpanga tegevusele. Eesmärgiks on tagada raha stabiilsus hinnataseme ja inflatsiooni stabiilsus - majanduse üldine kasv ja kõrge tööhõive. Antud töö eesmärgiks on analüüsida eelmises seminaris välja toodud näitajate SKP, töötus ja inflatsioon seost fiskaal- ja monetaarpoliitikaga Eesti majanduses. Välja tuua ka peamised muutused majanduses maksusüsteemis. Ajavahemikuks on endiselt majanduse muutlik periood 2007-2011. Andmeid leidsin peamiselt Rahandusministeeriumi kodulehelt. Leian, et üks olulustest muudatustes maksuseadustes aastatel 2007-2011 on kindlasti käibemaksumäära tõstmine 18%-lt 20%-ni alates 2009. aasta 1. juulist. Maksud moodustavad olulise osa riigi eelarve koostamisel ja kuna oli ka majanduslanguse madalaim punkt sel
ka teiste pankade pankrotistumise laine. Süsteemse kriisi ohu vältimiseks on pankadel ranged tegutsemiseeskirjad ja usaldusnormatiivid, mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 13 Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika on 2011. aasta 1
õ d d on väikesed äik d defitsiidid eelistatavamad suurtele. Õnnetuseks on väljavaated optimaalse fiskaalpoliitika kohta kokkulepet saavutada üsna kauged. Poliitilised komplikatsioonid teevad majandusteooriaga kooskõlas oleva programmi käivitamise alati raskeks Fiskaalpoliitika saab olla efektiivne ainult siis, kui see on monetaarpoliitikaga hästi koordineeritud, kuid arvestades keskpankade autonoomsust, on see vähetõenäoline. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaarpoliitika 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaarpoliitika p eesmärk Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult raha pakkumise või laenuprotsenti muutmisega.
Nende puhul on oluliseimateks teguriteks panga enda usaldusväärsus ja finantsvõimekuse tase ning üldine maailmamajanduse olukord. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 156) Kuna hüpoteeklaenude riskantsus on suhteliselt madal, siis võib baasintressile lisatav marginaal moodustada küllaltki väikese osa koguintressist. Eesti puhul on levinuima baasintressina kasutusel 6 kuu Euribor. 6 kuu Euribor on otseselt seotud Euroopa Keskpanga monetaarpoliitikaga, mistõttu on selle kujunemine ka paari aasta kontekstis pigem prognoositav. Keskpanga poolt rekordmadal Euribori tase on põhjustanud olukorra, kus kasumlikkuse säilitamiseks on viimastel aastatel kasvanud just marginaali osa koguintressist. Euribori kõrval on küllaltki laialdaselt kasutusel ka pankade enda väljamõeldud baasintressimäärad, mille puhul jääb tihti selgusetuks, millel nad tegelikult põhinevad.