õigusi 12 tahvli seadus- Rooma esimesed seadused, mis pandi kirja 12-le pronkstahvlile Populus romanus- Rooma rahvas Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlisid igaühega eraldi kokkuleppe Ida-Lääne provints- roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat, ida-provintsi kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, lääne-provintsi aga Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia jja Britannia
Missugune oli revolutsioonipärand Prantsusmaa jaoks? Kuidas ja millega seda kindlustati? Napoleon I keisririigi ajal revolutsioonipärand säilis, samas ta imiteeris teatud mõttes Vana Korda kuidas see välja nägi? See pani aluse liberaalsusele ja võrdsusele kõikide kodanike vahel, sellised tavalised omandi õigused ja kiriku ja riigi lahutatus. Kindlustati tsiviilkoodeksiga (kinnitab privileegide lõppu, omandiõigust ja töövabadust). Napoleon krooniti keisriks ehk mis on kõrgeim monarhitiitel. Rahval oli küll õigused, kuid siiski võim ühe inimese käes (Napoleon). Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte. 1804 Senat kuulutas Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks, tegi aadel- ja õukonna. Tegi prantsusmaast monarhistliku riigi. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert-mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda
(795); sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799); bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788); muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. Karolingide keisririik, selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb Karl Paksu surmaga. Keisritiitel Euroopa riikides on "keiser" olnud kõrgeim monarhitiitel. Ta tuleneb Vana-Rooma keisrite tiitlitest Caesar ja Imperator. Tiitel Caesar tuleneb Julius Caesari nimest. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas
annaabi.ee 
