liberaaldemokraatlik reziim pidas vastu survele paremalt ja vasakult. 1925. a. sai presidendiks Paul von Hindenburg, tal oli suur võim, mis kujunes talle hädavajalikuks, kuna tema pooldajatel riigipäevas polnud häälteenamust. Tähtsamad parteid: *Tsentristlik liberaalne erakond Tsentrum esindas SM Lõuna ja Läänealasid, katoliitlikke piirkondi, sai 15 % häältest. *Saksa Rahvuslik Rahvaerakond (DNVP) oli meelestatud monarhistlikult ning esindas rasketööstuse ja põllumajanduse huve 20% häältest. *Mõõdukalt parempoolne Saksa Rahvapartei (DVP) sai 1015% *Kommunistid 810% häältest *Hitleri partei ei ületanud aga 5% taset 19241928 õnnestus riigis luua valitsused, mis toetusid paremstsentristlikule või vasaktsentristlikule enamikule. Peaaegu kõikides selle perioodi valitsustes domineeris Stresemann. Tema eestvedamisel sõlmiti Locarno leping ning 1926. a sai SM'st Rahvasteliidu liige.
Poliitilised ideoloogiad tekkisid seoses prantuse revolutsiooni ja pra revolutsiooni tulemuste ja tööstusliku pöördega. Kolm olulist ideoloogiat: 1. konservatism peamine eesmärk oli säilitada valitsemine, kui ka ühiskond muutumatuna.Eesmärgiks oli ka vältida järske muutusi. Vahendid eesmärgi saavutamiseks oli , et nagu igasugune libaaarne liikumine maha suruda ja olla vastu radikaalsetele reformidele. Ühiskonnakiht kelle huve esindas: aadelkond, monarhistlikult meelestatud ülemklass e. Kõrgklass (kokkuvõttes siis aadelkond ja ülemklass) Traditsioonid: olid seal olulised, hoidsid koos vms Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Elitaarsus, on olemas selline väikesearvuline eliit, mis valitseb ja ülejäänud inimesi pole tarvis valitsemise juurde lasta ja väga oliline on see, et inimene teaks oma kohta ühiskonnas. Oluline on kiriku ja riigi liit- kirik peaks aitama riiki valitseda ja tagab moraali ühiskonnas.
Hitler ütles hiljem, et nördimus kaotatud sõja ja novembrikurjategijate reeturlikkuse üle oli teda kallutanud poliitikuks hakkamise otsusele. Pärast sõda pöördus ta tagasi oma rügemendi kasarmusse, ta valiti mitmeid kordi üheks oma rügemendi usaldusmeestest. Hitler oli nö sidemees revolutsioonilise Müncheni nõukogude valitsuse ja selle sotsialistliku peaministri Kurt Eisneri ning Reichswehri vahel. Pärast nõukogude vabariigi mahasurumist valitses Baierimaad rahvuslikult ja monarhistlikult meelestatud kindralriigikomissar Gustav Ritter von Kahr, kes ei varjanud oma põlgust demokraatia ja punase riigivalitsuse suhtes. Hitler ja kindral Erich Ludendorff, kes kuulus NSDAP poolehoidjate sekka, nägid seega von Kahris liitlast teostamaks enda plaani – Mussolini Marsi Rooma eeskujul – kukutada valitsus Berliinis. Saksamaal valitsevate rahutuste, suure inflatsiooni ja Ruhri piirkonna okupeerimise tõttu lootis Hitler leida ka rahva enamuse toetust. 8
jaoks asendamatuks. Esialgu oli ta agitaatorina tegev ja kevadel 1920 oli ta DAP 25-punkti- programmi väljatöötamises osaline. Hitleri eestvedamisel nimetas partei end ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (NSDAP)). 31. märtsil 1920 vabastati ta armeeteenistusest. Ülestõus ja vangistus Pärast nõukogude vabariigi mahasurumist valitses Baierimaad rahvuslikult ja monarhistlikult meelestatud kindralriigikomissar Gustav Ritter von Kahr, kes ei varjanud oma põlgust demokraatia ja punase riigivalitsuse suhtes. Hitler ja kindral Erich Ludendorff, kes kuulus NSDAP poolehoidjate sekka, nägid seega von Kahris liitlast teostamaks enda plaani Mussolini Marsi Rooma eeskujul kukutada valitsus Berliinis. Saksamaal valitsevate rahutuste, suure inflatsiooni ja Ruhri piirkonna okupeerimise tõtu lootis Hitler leida ka rahva enamuse toetust. 8
Kui tagamine, üksikinimese muutused peaksid õigused, vabameelsus. toimuma, siis vältida järske muutusi. Vahendid Liberaalne ja rahvuslik Seadustega ja Revolutsioon, oli ka neid kes arvasid, et seda on liikumine tuleb sõjaväe reformimisega võimalik saavutada seadustega. abil maha suruda. ühiskonnas Ühiskonnak Aadlike, monarhistlikult Kodanlus Töölisklass iht, kelle meelestatuid talupoegi. huve esindavad Tunnused, Traditsioonid, Uuendused (peavad · Utopistlik sotsialism tulevik kuulub märksõnad kollektivism, olema läbikaalutud ja töölistele, haritlastele; heaolu saavutatakse aristokratism (aristrokaadi mõeldud), individualism tööd tehes, võrdne ühiskond, inimesed
aastani. Väga tunnustatud armeejuhid olid veel Mihhail Frunze (1885-1925), Mihhail Tuhhatsevski (1893-1937), Aleksandr Jegorov (1883-1939), Vassili Blücher (1889-1938), Iona Jakir (1896- 1937). Väga edukat karjääri tegid aga Stalini ustavad poolehoidjad Kliment Vorosilov (1881- 1969) ja Semjon Budjonnõi (1883-1973), kes kumbki oma sõjaliste saavutuste poolest silma ei paistnud. Valgete juhid: Bolsevike vastu sõdivate armeede juhid olid enamasti monarhistlikult meelestatud endise tsaariarmee ohvitserid ja tsaaririigi äärealade rahvuslased. Esimesed 8 tahtsid monarhistliku Venemaa taastamist, teised oma kodumaa iseseisvumist. Seetõttu koostöö erinevate bolsevike vastaste vahel oli thti üsna vaevaline või puudus täiesti. Kindralleitnant Pjotr Krasnov (1869-1947) oli üks esimesi bolsevike vastu väljaastujaid.
vabaduste tagamine vahendid seisis revolutsioonide ja reformide vastu, reformid need, kes on võimul, osad pooldasid revolutsiooni surus neid jõuga maha annavad välja seadusi, mis neid (kommunistid), osad pooldasid reforme vabadusi toetavad (sotsiaaldemokraadid) kelle huve aadlikud, monarhistlikult meelestatud kodanlus, haritlaskond töölised esindas ülemklass KONSERVATISM kollektivism tähtsustati kollektiivi, kollektiivi huvid seati kõrgemale kui üksikisiku huvid (nt perekond, suguvõsa või kogu riik) traditsionalism ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, tavad, kristlikud väärtused ja nendele tuleb pöörata suurt tähelepanu, ei tasu traditsioone hüljata
annaabi.ee 
