Friedrich Wilhelm II suri 16. novembril 1797. aasal Potsdami linnas Sanssouci lossis. 3. Saksamaa 19. sajandil 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas. (Tannberg, T 2003) 3.1 Napoleoni sõjad ja reformid Saksamaal Prantsusmaast oli vabariigist jälle muutunud Napoleon Bonaparte'i, Prantsusmaa kunsuli ja valitseja, eestvedamisel monarhistlikuks riigiks. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Hävitav sõjaline lüüasaamine 1806. aasta oktoobris tegi Preisimaal vana korra lagunemise ja uue, kodanliku ühiskonna ülesehitamise möödapääsmatuks. Lüüasaamine oli Preisimaale rahvuslikuks häbiks, millest ülesaamiseks oli vaja uueneda, et lõppkokkuvõttes kukutada prantslaste ülemvõim. Preisi reformidega taheti saavutada rahvuslik vabanemine. Reformid said tegelikult alguse juba revolutsioonisõdade ajal
1930. aastate lõpul oli Türgi juba Islamimaade seas üks arenenumaid ja rahvusvaheliselt arvestatumaid riike. Siiski olid paljud probleemid veel lahendamata: kirjaoskuse tase madal (20%), vähemusrahvused (kurdid, armeenlased, kreeklased jt.) olid diskrimineeritud, majandus arenes aeglaselt jne. EGIPTUS. Endistes Türgi valdustes kulges areng erinevaid teid mööda. Egiptus, mis oli 1882. a. alates Inglismaa ülemvõimu all olnud, sai 1922.a. iseseisvaks konstitutsiooniliseks monarhistlikuks riigiks. Järk-järgult püüti riiki moderniseerida, kuid Inglismaa mõju oli siiski veel tugev. Viimane oli huvitatud eelkõige Egiptuse strateegilisest asendist (Suessi kanal), aga ka Egiptuse puuvillast. 1936. a. Egiptuse-Inglise leping kindlustas Inglismaa mõju kestvuse. Tema vägede kaitse alla jäi Suessi kanal, laevad võisid kasutada Aleksandria sadamat, lennukid - Egiptuse lennuvälju. IRAAK, teine Inglismaa ülemvõimu alune Türgi provints, saavutas iseseisvuse 1932. a. Ka
Kuni octavianuse võimule tulekuni. Sel ajal kujuneb väljatsensusel põhinev hääletamine, kujuneb uus eliit. Sel ajal kujuneb välja klassikalise eraõiguse alused – iushonorarium – ius pretorium kui kohtuametnike ja ius aedilicium kui tsiviilametnike õigus) ja jurisprudents. (õiguse alliakd: 12t seadused, tavaõigus, senati ja magistraatide korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2
Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks. Selliste riikide monarhistlikeks lugemine on siiski ainult traditsiooni küsimus. Monarhistlike riikide põhiseadusest ei pruugi alati ilmneda, millist tüüpi monarhiaga on tegemist (näiteks Norra põhiseadusest lugedes võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse monarhiaga;
et kogu täitevvõim peab kuuluma ühe isiku kätte. Seda isikut hakati nimetama presidendiks kahel põhjusel: see nimetus seostus vabariikliku valitsemisvormiga mitme osariigi täitevvõimu juhte nimetati tol ajal presidentideks. Kujunes selline ametikoht, kes täitis üheaegselt riigipea ja valitsusjuhi ülesandeid. 19. saj levis presidendi institutsioon Ladina-Ameerikasse, Eur jäi valdavalt monarhistlikuks. Ainsad vabar-d olid Prant ja Šveits. Euroopas levis presidendi institutsioon ja vabariiklik valitsemisvorm pärast Esimest maailmasõda tänu Vene, Austria-Ungari ja Türgi impeeriumi lagunemisele. Aasias ja Aafrikas hakkas see institutsioon levima 1940ndatest 1960ndate aastateni seoses koloniaalimpeeriumide lagunemisega. Presidentaalne vabariik Presidentaalse vabariigi mudel kujunes esimesena välja USAs ja täpselt samasugust mudelit on teistest riikidest raske leida
annaabi.ee 
