Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks. Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia , riigipeaks on seal kuningas, ent võim on parlamendi ja peaministri käes Rootsi, Jaapan jt. Osa riike on vabariigid, kus riigipeaks on piiratud ajaks valitud president. Suurelt osalt on nad parlamentaarsed (India, Eesti) nii nagu põhiseaduslikud monarhiadki. Mõned aga on presidentaalsed (USA), kus president on ka valitsusjuht. Prantsusmaal on mõnes olukorras võim presidendi, mõnes jälle parlamendi ja peaministri käes.
valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud). Feodaalne riik on üldjuhul olnud monarhistliku vormiga. Erandina tekis vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnvabariikide näol, eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt. Põhja-Prantsusmaal ja Flandrias tekkisid 11. sajandil omavalitsuslike linnadena nn linnkommuunid, kes nii nagu monarhiadki andsid oma õigusakte, müntisid raha ja kehtestasid makse. Linnvabariike tekkis nt Itaalias (Veneetsia, Firenze), Saksamaal (Hamburg, Lübeck) jne. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Esimeseks sotsialistliku vabariigi katseks loetakse Pariisi Kommuun-i (kestis 1871. a vaid enam kui kaks kuud, pideva sõjaolukorra tõttu ei jõudnud end riigina täielikult kujundada). Seadusandliku organina ja parlamendi
annaabi.ee 
