venitatavad. Elektronide liikuvus seletab ka metallide läiget: metallile langev valgus paneb elektronid võnkuma endaga samas sageduses ja põhjustab uue , sama sagedusega valguslaine kiirgamise. Ioonilised tahkised saab modelleerida kui eri laenguga ja eri raadiusega keradest koosnevaid, haprad. Sageli on nende struktuur lähedane tihedaimale pakendile, kus suured anioonid moodustavad struktuuri, mille tühimikes paiknevad katioonid. Kõrged sulamis- ja keemistemp. Molekuraalsed tahkised struktuur peegeldab fakti, et molekulid ei ole sfäärilised, samuti on siin kristalli kooshoidvad jõud suhteliselt väiksed. Seetõttu on nende sulamistemp madalad ja sageli ei moodusta nad kristalle. Molekulaarsed tahkised on reeglina vähem kõvad kui ioonilised tahkised. Võrktahkised reeglina kõvad ja jäigad materjalid, kõrge sulamistemp ning vees lahustumatud, allotroobid. 45. Võrrelge sulamite struktuuri puhaste metallide struktuuriga
CrO, FeO, NiO jt). Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksi did vees praktiliselt ei lahustu Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: – alusega, moodustades soola ja vee, – veega, moodustades vastava happe või – aluselise oksiidiga, moodustades soola. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid voi kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid. Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekuraalsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid ained (nt: SiO2 ja CrO3). Amfoteerne on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust. Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri
aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidid vees praktiliselt ei lahustu, nt. Cr(OH)2, Fe(OH)2, jt. Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas: alusega, moodustades soola ja vee veega, moodustades vastava happe aluselise oksiidiga, moodustades soola. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad peamiselt mittemetallioksiidid või kõrgete oksüdatsiooniastmetega metallioksiidid. Neis esineb kovalentne polaarne side. Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekuraalsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid ained (nt: SiO2 ja CrO3). Amfoteerne oksiid on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Veel näiteid: kroom(III)oksiid (Cr2O3), raud(III)oksiid (Fe2O3), tsinkoksiid (ZnO). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri.
annaabi.ee 
