See on sünkrotronkiirgus: kui plahvatuspilv paiskub tähtedevahelisse gaasi, saavad elektronid suuri kiirusi ning hakkavad kiirgama valgus- ja raadiolaineid. Mõned supernoovajäänukid on kiulise ehitusega. Sel juhul on plahvatanud tähest jäänud järele pulsar, mis ergastab teda ümbritsevat gaasi nii osakeste kui kiirguse impulssidega. Kiulistest supernoovajäänukitest on üldtuntud Krabiudu, mis on üle 900 aasta tagasi Sõnni tähtkujus plahvatanud tähe jäänuk. Molekulipilved Raadioteleskoopidega on vaadeldavad ka sellised pilved, mis muul viisil pole avastatavad. Sellised on näiteks suured molekulipilved. Molekulipilved koosnevad peamiselt vesinikust: kahest vesiniku aatomist moodustunud molekulidest. Küllaltki palju leidub ka suuremaid molekule. Tavalised on näiteks vee, süsinikoksiidi ehk vingugaasi ja etanooli molekulid. Keerukamad molekulid säilivad vaid tihedas tolmupilves. Tähtedevahelises peaaegu tühjas ruumis laguneksid
Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda. Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad pöörlevad ruumis liikudes ümber oma telje. Kõik planeedid liiguvad ühes suunas. On olemas nii väikeplaneete (nagu Maa) ja hiidplaneete (nagu Jupiter), on kiviplaneete (nagu Merkuur) ja gaasplaneete (nagu Saturn). Jõud, mis planeete ilmaruumis tiirutamas hoiab on Päikese võimas
annaabi.ee 
