Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides.
Füüsika kontrolltöö ,,aine ehituse alused'' 1.Kirjelda ideaalse gaasi mudelit. V: Ainsa molekulidevahelise mõjuna arvestatakse elastseid põrkeid ja kus ei arvestata, et lisaks osakestevahelisele tühjusele võtavad ruumi ka molekulid ise. 2.Milliste gaaside puhul kehtib ideaalse gaasi mudel? V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks?
Isegi, kui elu tekiks sellistes ulmelistes tingimustes, oleks elusolendite liikumine, kasvamine ja paljunemine (peaaegu) võimatu nad ei jõuaks oma toiduni ega saaks seda kuidagi suhu panna, taimsed olendid ei saaks pinnasesse kinnituda. Maapind oleks enam-vähem sile, kuna maa sees ei toimuks muutusi (mandrid poleks tekkinud) ja maapinda deformeeriksid vaid sellele langevad taevakehad (meteoriidid). Hõõrdejõud mõjub ka molekulidevahelise tõmbejõu tõttu (ideaalselt siledate pindade puhul). Kui ära jätta molekulidevaheline tõmbejõud, laguneksid neist koosnevad kehad laiali, kui seda tõmbejõudu poleks, siis poleks võimalik ka nende kehade tekkimine. Selline on minu arvamus, mis juhtuks, kui hõõrdejõudu poleks või see äkitselt ära kaoks. Umbes taoline hõõrdumiseta olukord võiks valitseda gaasipilves (kus muid kehi pole), mis hõljub maailmaruumis. Terje Strazdins G1L
5. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Mida suurem molekulide energia seda suurem temperatuur ja vastupidi. 6. Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel. Ideaalseks gaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis käitub järgmiste seaduspärasuste järgi: a. Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekul on kui punktmass); b. Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes); 7. Isotermne protsess on protsess, kus temperatuur ei muutu vaid jääb muutumatuks ehk konstantseks. 8. Vedel-voolavus, säilitavad ruumala kuid ei säilita kuju, raskesti kokkusurutavad, molekulide vahelised kaugused on väikesed võrreldes molekulide mõõtmetega
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel.
Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi). Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekulidevahelise mõju suurenemist. Polaarse ja mittepolaarse molekuli teineteisele lähenemisel tekitab polaarse molekuli püsiv dipool mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga.
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: (molekulaarfüüsika ja termodünaamika) 1. Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: · Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused · Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2. Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises · Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi
Kui molekulid liiguvad vedelikus mingis kindlas suunas, siis haaravad nad naabermolekule kaasa (tänu tõmbejõududele mitte põrgetele!!!!). o Millest sõltub pindpinevustegur? Vedelikust, pinnasest, temperatuurist. o Millest ja kuidas sõltub kapillaarvee tõus? Jämedates torudes takistab raskusjõud pindpinevusest ja märgamisest tingitud vedelikusamba tõusmist või langemist. Märgamisest ja mittemärgamisest sõltub ka. o Tahkiste liigitus molekulidevahelise vastastikmõju järgi (nimetused, iseloomustus, näited). Monokristall: molekulid paiknevad kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse!!! (Esineb looduses harva). ANISOTROOPSED. Polükristall: ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. (Kõik metallid). ISOTROOPSED. Ioonkristallid (nt keedusool) Aatomkristallid (nt teemant) Molekulkristallid (nt jää)
· Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1. Juurde või äraantava soojuse kaudu U = Q 2
(2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse. Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekulide vahel mõjuvaid tõmbejõude, ideaalse gaari puhul ei arvestata. 7. Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist? (2 punkti) Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand. 8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon? (3 punkti) Difusioon on nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärel. 10. Mis on soojusjuhtivus? ( 3 punkti) Soojusjuhtivus on nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärel. 11. Mis on sisehõõre? (3 punkti) Sisehõõre on nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärel. 12. Kirjelda gaaside siseehitust
C5H11O5CHO + H2 CH2OH(CHOH)4CH2OH Sonbiit 3. käärimine a) alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 kõik alkohoolsed joogid Etanool b) piimhappeline käärimine C6H12O6 2C6H6O3 Piimhape CH3CH(OH)COOH 4. Molekulisisene poolatsetaali tekkimine: Glükoosi ahelvormist tekib kas - või - glükoos 5. Molekulidevahelise glükoosiidsideme teke. Tekivad di- , oligo- või polüsahhariidid. DISAHHARIIDID: 1. sahharoos (roo- või peedisuhkur) C12H22H11 - glükoos + fruktoos (ketorühm) vt. õpikust lk 205 2. maltoos ( linnasesuhkur) C12H22H11 - glükoos + glükoos 3. laktoos (piimasuhkur) C12H22H11 - galaktoos + glükoos Disahhariidide teke: C6H12O6 + C6H12O6 C12H22H11 + H20 Disahhariidi hüdrolüüs: C12H22H11 + H20 C6H12O6 + C6H12O6
Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline
Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline
Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõid füüsikasse aatomi mõiste
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantita...
Isobaarilisel protsessil, kus rõhk konstantne, kehtib valem: Isotermilisel protsessil, kus temperatuur konstantne, tuleb avaldada rõhk ruumala ja temperatuuri kaudu ning lahendada diferentsiaalvõrrand Adiabaatiline protsess Gaasides või vedelikes toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks juhul, kui ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga Ideaalse gaasi olekuvõrrand molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega, molekule vaadelda punktmassidena molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid p, V ja T Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand
liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. 4. Ideaalne gaas ja reaalne gaas (võrdlemine) Ideaalne gaas - Ideaalne gaas on reaalse gaasi idealisatsioon (matemaatiline mudel), mille puhul postuleeritakse, et: (Boyle'i-Mariotte'i seadus) siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus) See mudel on reaalse gaasi kohta rakendatav, kui: molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekule saab vaadelda punktmassidena); molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes); Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on võrrand kujul: kus p on rõhk, V on ruumala, on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne
juuresolekul ja milline puudumisel? 64. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? EC nomenklatuuris klassifitseeritakse ensüümid katalüüsitava reaktsiooni järgi. 65. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid) Ensüümid võiksid olla glükoosi oksüdaas ja invertaas. 66. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). Transferaasid grupiülekanded Oksüdareduktaasid oksüdeerumis-, redutseerumisreaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad?
metallid; ? mittemetallid; ? amorfne aine, kristallstruktuur puudub, esineb voolavus (nt pigi, klaas) Tahkeid aineid iseloomustab elastsus. Keha kuju voi mootmete muutmisel (deformatsioonil) kehas tekkivat joudu nimetatakse elastsusjouks. Hooke'i seadus: venitusel voi survel on elastsusjoud vordeline keha pikkuse muutusega Vedelikes molekulid vobelevad ja porkuvad naabermolekulidega. Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu vordne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga. Vedelikes toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi. Uleslukkejoud on vordne keha poolt valjatorjutud vedelikule (voi gaasile) mojuva raskusjouga Vedeliku pinnamolekulid mojutavad uksteist tombejoududega, mis on suunatud piki pinda ja puuavad pinna suurust vahendada- pindpinevus.
Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 13. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline
Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside – dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 13. Vedelikus – molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained – ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline
vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus. Sisehõõre puudub tahkises täielikult, amorfse aine korral esineb , kuid sisehõõrdetegur on palju suurem kui vedelikul. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallikestest, on tegemist polükristalliga. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkiseid liigitatakse molekulidevahelise vastastikmõju järgi. Tahkiste tüüpe Tahkise tüüp Vastastikmõju põhjus Ioonkristall (NaCl, MgO, LiF, jne.) Erinimeliste naaberioonide tõmbumine Aatomkristall (teemant, Ge, Si, jne.) Naaberaatomite ühised elektronpaarid Molekulkristall (jää, O2, CO2, jne.) Polaarsete naaberaatomite tõmbumine Metall (Cu, Al, Zn, jne.) Positiivsete ioonide vaheline elektrongaas Tahkiseid jaotatakse ka osakeste paiknemise korra järgi
puudumisel? 62. Märkige ära milline joonisel toodud katseseeria on mõõdetud konkurentse inhibiitori juuresolekul ja milline puudumisel? 63. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? Katalüüsitava reaktsiooni järgi 64. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? Glükoosi oksüdaas, invertaas 65. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? Transferaasid Oksüdareduktaasid oksüdeerumis, redutseerumis reaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimis reaktsioonid (mille käigus tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 66. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Vees lahustuvad nikotiinamiid ja tiamiin. Rasvlahustuv retinool
nende môôtmetega ja molekulid vônguvad vaid oma tasakaaluasendite ümber, vastasmôjud tugevad. Vedelikes on molekulid korrapäratult, kuid ikka veel hästi lähestikku üksteisele, liiguvad värisedes ja kohti vahetades, vastasmôju molikulide vahel on nôrk. Gaasides on molekulid laiali, nad liiguvad suurte kiirustega korrapäratult ja vastasmôju molekulide vahel peaaegu puudub (ainult pôrkel esineb). Teatud molekulidevahelise kauguse korral on tômbe- ja tôukejôud nende vahel vôrdsed ehk tasakaalus. Kauguse vähenedes môlemad jôud suurenevad , kuid tôukejôud kasvab rohkem, mistôttu resultantjôud on tôukejôuga samasuunaline ja viib molekulid uuesti endisele tasakaalulisele kaugusele. Kauguse kasvades 4 môlemad jôud vähenevad, kuid tôukejôud väheneb jälle kiiremini. Seepärast on resultantjôud tômbejôuga samasuunaline.
juuresolekul ja milline puudumisel? 64. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? a) katalüüsitava reaktsiooni järgi b) ensüümi struktuuri järgi c) katalüüsi mehhanismi järgi 65. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid) a) pulluloos b) glükoosi oksüdaas c) invertaas d) kobalamiin e) tokoferool 66. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). Transferaasid grupiülekanded Oksüdareduktaasid oksüdeerumis, redutseerumis reaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimis reaktsioonid (mille käigus tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67
Kui on tegu · siseenergia sõltub ainult gaasi kahe järjestikkuse olekuga, siis temperatuurist. isotermilise protsessi puhul rõhkude ja ruumalade suhted on pöördvõrdelised. Ülaltoodud tingimusi rahuldab selline gaas, mille korral: p1V1=p2V2 ehk siis = . · Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega · Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes). Ideaalne gaas on seega lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada. Boyle-Mariotte'i seadus Ideaalse gaasi olekuvõrrand (ehk 1.3 Isobaariline protsess Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on Isobaarilises protsessis gaasi rõhk ei muutu,
muuduga ajaühikus vaadeldava pindala S ulatuses. Impulsi muut on aga põhjustatud erinevate kiirustega molekulide vahetumisest kihtide vahel, st., et sisehõõre gaasides on puhtalt impulsi ülekande nähtus. Gaaside sisehõõrdetegur on määratud ainult molekulide kaootilise liikumise keskmise kiirusega, seega on võrdeline T / m , ei sõltu tihedusest. Vedelike korral on aga väärtus määratud põhiliselt molekulaarjõududega, mis temperatuuri tõustes (molekulidevahelise kauguse suurenedes) nõrgenevad. Näiteid väärtuse kohta: õhk 20° C juures 1,810-5 N/m2 s, vesi samal temperatuuril 0,010 N/m2 s. Eelkirjeldatud molekulaarsete ülekandenähtuste kõrval esinevad vedelikes ja gaasides konvektiivsed ja turbulentsed ülekandenähtused, mis küllalt suure ruumala korral on palju intensiivsemad kui molekulaarsed. Konvektsioon tekib vertikaalse temperatuurigradiendi olemasolul, kui madalamal on temperatuur kõrgem kui ülalpool. Soojem väiksema
kontsentratsioonidel. Ülemine graafik on ilma .... 68. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? a) katalüüsitava reaktsiooni järgi b) ensüümi struktuuri järgi c) katalüüsi mehhanismi järgi 69. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid) a) pulluloos b) glükoosi oksüdaas c) invertaas d) kobalamiin e) tokoferool 70. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). transferaas, (ülejäänud grupid oksüreduktaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. ligaasid teevad ühinemist atp energiat kasutades) 71. Milline molekul võiks olla kofaktor? a) metalliioon b) multimeerse valgu üks subühik c) monomeerse valgu väikseim domeen 72. Millised nimetatud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad? a) nikotiinamiid b) tiamiin c) retinool vees vees rasv
suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikul. Sisehõõre puudub tahkises täielikult. 18 Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui ane koosneb paljudest liitunud monokristallidest, on tegemist polükristalliga. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkiseid liigitatakse molekulidevahelise vastastikmõju järgi. Jaotatakse ka osakeste paiknemise järgi. Selle klassifikatsiooni aluseks on väikseima iseseisvalt eksisteerida võiva kristalli struktuur. Niisugust kristallikest nim elementaarrakuks. Kui elementaarrakke paigutada üksteise kõrvale kõigis kolmes ruumisuunas, tekib kristallvõre. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitme aine omadused suunast. Nt tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda
· Vesi katab 71% Maakera pinnast. · Pinnases on 1,6% veehulgast, veeauruna, pilvedena jne atmosfääris 0,001%. · Soolase vee hulk 97% koguhulgast. · 2,4% veest jääna ja 0,6% jõgede ja järvedes. H2 + 1/2 O2 H2O Auru tekkeenergia (H) on 242 kJ/mol ja vedela vee jaoks -286 kJ/mol 111 f03-03-P088530 Molekulidevahelised jõud Kohesioonienergia on energiahulk, mida tuleb kulutada molekulidevahelise sideme A-A lõhkumiseks ja nende molekulide eemaldamiseks lõpmata kaugele. Kohesioonienergiat mõõdetakse elektronvoltides ühe sideme kohta. Tavaliselt antakse selle väärtus kcal/mool või J/mool sellisel juhul võrdub lõhutud sideme hajutamiseks kulutatud energia korrutatud Avogadro arvuga. 113 Orientatsioonijõud Suhteliselt vabalt liikuvad polaarsed molekulid orienteeruvad teineteise suhtes
... 68. Mille alusel klassifitseeritakse EC (ensüümide komisjon) nomenklatuuris ensüümid? a) katalüüsitava reaktsiooni järgi b) ensüümi struktuuri järgi c) katalüüsi mehhanismi järgi 69. Millised nimetatud molekulidest võiksid olla ensüümid? (erinevad molekulid) a) pulluloos b) glükoosi oksüdaas c) invertaas d) kobalamiin e) tokoferool 70. Nimetage ensüümide põhiklass, kuhu kuuluvad ensüümid, mis katalüüsivad molekulidevahelise grupiülekande reaktsioone? (sarnane küsimus kõigi kuue ensüümide põhiklassi kohta). transferaas, (ülejäänud grupid oksüreduktaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. ligaasid teevad ühinemist atp energiat kasutades) 71. Milline molekul võiks olla kofaktor? a) metalliioon b) multimeerse valgu üks subühik c) monomeerse valgu väikseim domeen 72. Millised nimetatud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad? a)
Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallikestest, on tegemist polükristalliga. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkiseid liigitatakse molekulidevahelise vastastikmõju järgi. Tahkiste tüüpe Tahkise tüüp Vastastikmõju põhjus Ioonkristall (NaCl, MgO, LiF, jne.) Erinimeliste naaberioonide tõmbumine 63 Aatomkristall (teemant, Ge, Si, jne.) Naaberaatomite ühised elektronpaarid Molekulkristall (jää, O2, CO2, jne.) Polaarsete naaberaatomite tõmbumine Metall (Cu, Al, Zn, jne
annaabi.ee 
